Eelmisel nädalal valitsuse heakskiidu saanud ning Riigikogule üle antud 2019. aasta riigieelarve annab peaminister Jüri Ratase sõnul positiivse tõuke kogu Eestimaa terviklikuks arenguks
Eesti majandusel läheb praegu hästi: sisemajanduse kogutoodang kasvab üheksandat aastat järjest ning viimased aastad on toonud varasemast kiirema majanduskasvu. „Samm-sammult liigume üheskoos pingutades iga aastaga lähemale meist jõukamatele Lääne-Euroopa riikidele ja Põhjamaadele. Loomulikult seisab Eestil veel pikk teekond ees, kuid eesmärk peabki alati olema ambitsioonikas,“ lausus Ratas.
Positiivsest majandustsüklist lähtub peaministri sõnul ka 2019. aasta riigieelarve, mis on nominaalselt ülejäägis ning struktuurselt tasakaalus. Maksukoormus püsib lähiaastatel alla 34 protsendi ning võlakoormus langeb prognooside kohaselt 2018. aasta 8,2 protsendilt järgmisel aastal 7,4 protsendini. 2019. aasta toob ettevõtetele ja inimestele peaministri sõnul maksurahu, mis pakub täiendavat kindlustunnet.
Ratas rõhutas ka, et majanduskasv peab olema jätkusuutlik ja kaasav ehk jõudma kõigi Eestimaa inimesteni. Seetõttu on valitsus tema sõnul otsustanud panustada tööinimeste sissetulekute kasvusse ning suurendada riigieelarvest palka saavate töötajate palgafondi. Kõige märgatavamad palgatõusud ootavad ees hariduse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse valdkonda. „Iga inimene väärib oma töö eest õiglast tasu. Kavandatud palgatõusud annavad kindluse, et meie kõigi turvalisuse ja tuleviku seisukohast olulistel ametikohtadel panustavad inimesed on väärikalt tasustatud. Kahtlemata tuleb vajalike palgatõusudega edasi minna ka tulevastel aastatel,“ rääkis Ratas.
Tema sõnul panustabki 2019. aasta riigieelarve eelkõige inimestesse, avalikesse teenustesse ja maapiirkonna arengusse. „Panustades kvaliteetsetesse teenustesse – olgu selleks haridus, tervishoid või turvalisus –, investeerime tugevamasse, sidusamasse ja jõukamasse ühiskonda. Seejuures on ametisolev valitsus algusest peale väärtustanud ja rõhutanud kohalike omavalitsuste rolli ning maaelu olulisust,“ ütles Ratas Riigikogu ees.
Soodustatakse majanduskasvu
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas valitsuses kinnituse saanud tuleva aasta eelarvet kommenteerides, et tegemist on plaaniga, mis panustab ennekõike inimestesse, pidades siinkohal silmas nii õpetajate, politseinike, päästjate kui ka piirivalvurite palgatõusu. Samal ajal pidas ta tähtsaks, et unustatud pole ka majanduskasvu soodustamist.
Majanduse seisukohast on kahtlemata tähtis aspekt see, kuidas uus eelarve majandusse panustab. „2019. aastast hakkavad näiteks kehtima elektri- ja gaasiaktsiisi soodustused suurtarbijatele, mis aitavad hoida tootmishinna konkurentsivõimelisena, parandades seeläbi ettevõtete positsiooni turul. See aitab meelitada Eestisse ka uusi tootmisi, luues töökohti, ning kokkuvõttes muutuvad ka tooted ja teenused seeläbi lõpptarbija jaoks soodsamaks. Ka taristusse suunatavad vahendid hoiavad ehitusturgu jätkuvalt aktiivsena, neljarealiste maanteede arendamine toob aga pikemas plaanis endaga kaasa nii liiklusohutuse kasvu kui ka ajasäästu,“ märkis Simson.
Tuleval aastal jätkuvad Eesti põhimagistraalidel – Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa, Tallinna–Pärnu–Ikla ja Tallinna–Narva maantee – suuremahulised ehitustööd. Simsoni sõnul tasub aga juba mõelda, kuidas saaks teede ehitamiseks mõeldud vahendeid veelgi kasvatada. „2015. aastal kaotati ametlikult põhimõte, mille kohaselt suunati kütuseaktsiisist kogutud vahenditest vähemalt 75% otse teedesse tagasi. Minu hinnangul tuleb uue eelarveperioodi valguses kaaluda selle nõude taastamist. Kütuseaktsiisi laekumiste taristusse tagasisuunamine on kindlasti lihtsaim viis investeeringuteks vajalike rahaliste vahendite leidmiseks,“ tõdes Simson.
Aivar Jarne
Ei usu neid rattamooride muinasjutte, mis lihtrahva elu kuidagi ei kergenda. Edgarit on vaja, tainapead!
et võetakse tõsiselt ka negatiivset majanduskasvu.
Elatustasemele annab tiivad hho aparaat mis hoiab kokku kulutusi bensiinile ja diislile 90% !!