Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta hinnangul on sügisel tööd alustanud eesti keele majad käivitunud hea hooga.
“Rõõm on näha, et koos töötavad mitu ametkonda, nagu kohalikud omavalitsused, ülikoolid, SA Innove, töötukassa ja kodanikuühiskonna esindajad,” lausus Must pärast kultuurikomisjoni istungit, kus teemat arutati. “Nüüd tuleb eesti keele majadele anda töörahu, et äsja käivitunud protsess saaks jätkuda, asutused oma tegevusi planeerida ja meeskonnatöö tõhusalt käivituda,” lisas Must riigikogu pressiteate vahendusel.
Komisjoni liige Krista Aru märkis, et suhtlustasandil keeleõppe pakkumisega on aastaid tegelenud ka kultuuriasutused ja rõhutas, et oluline on teha nende asutustega koostööd. Aru sõnul on ka väga oluline, et oleks paigas, kellele ja mis vallas eesti keele majad kompetentsikeskustena töötavad.
Komisjoni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits rääkis, et eesti keele majad on suur riigieelarveline projekt, millega rõhutatakse, et eesti keele õpe on Eesti jaoks prioriteet. “Oluline on, et see projekt kestaks edasi ka pärast valitsuse vahetumist,” toonitas Ladõnskaja-Kubits. Ta lisas, et oluline on ka võimalus tagantjärele hinnata, kas projekt oli edukas.
Istungil toodi välja, et eesti keele õppekohtade arv ja ootus eesti keele majadele on kasvanud, eriti Narvas. Märgiti veel, et eesti keele majades on toimunud kaks koolitussessiooni töötavatele eesti keele õpetajatele, juba toimuvad ka kursused ja keelekohvikud. Koostöös õpetajate ja eestvedajatega planeeritakse tulevasi tegevusi. Uuenduslikuna toodi välja koostöö tööandjatega, et leida nende töötajate jaoks vajalikud ja sobivad keeleõppelahendused.
Istungil osalesid Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar, Narva eesti keele maja juht Aljona Kordontšuk, Tallinna eesti keele maja juht Olga Selištševa, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman, Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Riina Koolmeister, Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena didaktika vanemteadur Mare Kitsnik ning Tallinna Linnavalitsuse nõunik Aurika Meimre.
BNS