Pensionitõus: 100 versus 200 eurot

Anneli Ott ja Risto Kask

 Anneli Ott, Riigikogu liige (Keskerakond)

Päev-päevalt lähenevate valimistega käivad erakonnad välja valimislubadusi, millest üks puudutab pensionitemaatikat.

Kui aasta algul tuli Keskerakond välja ideega tõsta 2020. aastaks keskmist vanaduspensioni erakorraliselt 100 euro võrra, oli suurim opositsioonierakond, Reformierakond plaani vastu. Paljude reformierakondlaste arvates on tegemist liiga kalli lubadusega, mida on võimatu ellu viia. Keskerakond aga mõistab, et kallineva elu taustal tuleb leida võimalused eakatele vajaliku sissetuleku tagamiseks, sest tänase pensioni juures näib toidukraami ja eluks vajalike rohtude varumine järjest suurema väljakutsena.

Probleem on tõsine, sest Eestis elab üle 300 tuhande vanaduspensionäri, kellest enamik elab suhtelises vaesuses ning igakuiselt tuleb vaevalt ots-otsaga kokku. Reformierakonna poliitikutele pole aga arusaadav, et vaid erakorraline pensionitõus aitaks meie eakad vaesusriskist välja. Keskerakonna esitatud ettepaneku suhtes on  opositsioonierakond olnud kriitiline ja irooniline, mängides sama tühjade lubadustega 200-eurosest pensionitõusust.

Kui Reformierakonna juht Kaja Kallas pidas aprillis, värskelt juhiks saanuna, erakonna üldkogul kõnet, leidis ta, et märkimisväärne pensionitõus tähendaks ühistranspordi lõppu. „Kui soovime pensione kohe märkimisväärselt tõsta, siis peame midagi tasuta jagatavatest teenustest ära jätma – tasuta transport, transpordidotatsioonid, tasuta haridus,“ ütles Kaja Kallas. See on aga hoopis vale suund, sest tasuta bussisõit säästab eakate rahakotti ning tagab ligipääsu teenustele suuremates keskustes. Peame olema suutelised mõlemaks, nii erakorraliseks pensionitõusuks kui ka tagama teenused, mis tõstavad eakate heaolu. Tasuta bussisõit on eakatele vajalik meede, mis oma ülesannet selgelt täidab.

Veidi vähem kui kuu aega tagasi kritiseeris reformierakondlane Urve Tiidus oma arvamusloos (12.09.2018): Keskerakond lubas juba 2015. aastal tõsta erakorraliselt vanaduspensioni, kuid miks seda endiselt tehtud ei ole? Riigikogu liige unustab aga ühe asja – eelmised Riigikogu valimised võitis tema enda koduerakond, mistõttu polnudki Keskerakonnal võimalik seda lubadust täide viia. Valitsusse pääsedes on Keskerakonnal aga siht silme ees ning kümne aasta tagust praktikat kasutades oleme suutelised seda nüüdki läbi viima. Valimislubadustest rääkides, siis vastupidiselt esitatud kriitikale, raputagu Reformierakond hoopis endale tuhka pähe – valijail on seni meeles valimisloosungid, mis lubasid Eestil 15 aastaga jõuda viie rikkaima Euroopa riigi hulka!

Riigikogu sotsiaalkomisjoni kuuluv reformierakondlane Liina Kersna nimetab 24. augusti Päevalehes ilmunud arvamusloos Keskerakonna erakorralist pensionitõusu-ideed puhtalt häälteostmiseks. „Me pole ju laisad ega rumalad! Ärme lase Keskerakonnal 100 euro eest hääli osta,“ kirjutab Liina Kersna. Samal seisukohal ka Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi. „Mingit pensionitõusu välja võlumise plaani ei Keskerakonnal ega valitsusel loomulikult pole, on reitingumure,“ sõnas Jürgen Ligi jaanuari lõpus.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi jätab märkimata, et just kahanev reiting ja hirm kaotuse ees aitas Reformierakonnal viimaks märgata pensionäre, vähemalt näiliselt! Nüüd, kui puudelt on lehed langemas ning valimisteni on jäänud veidi vähem kui viis kuud, näib, et Keskerakond on pensioniküsimuses suutnud teha tulemuslikku selgitustööd.

Nimelt avaldas Reformierakonna juht Kaja Kallas septembri keskel valimislubaduse: 200-eurone pensionitõus nelja aasta jooksul! Esmapilgul on tegemist silmapaistva valimislubadusega, kuid sellega see piirdubki. Lihtsa arvutuse kohaselt tõuseb nelja aastaga vanaduspension puhtalt indekseerimisega juba 150 eurot.

Kui sellele lisada Keskerakonna poolt lubatu, siis oleksid pensionid nelja aasta pärast praegusest 250 eurot suuremad. Ehk tegelikult jääks Kaja Kallase pakutud valimislubadus Keskerakonna poolt pakutust vähemalt 50 euro võrra väiksemaks. Lisaks ei kavatse Keskerakond oma konkurendi kombel jääda lootma iga-aastasele indekseerimisele ning majanduskasvule. Eelpoolmainitud väljaütlemistele tuginedes on selge, et oravate poolt välja käidud valimislubadus ei ole siiras. Pigem, kõigile asjaoludele tuginedes, on üha selgem, et kõlavat valimislubadust kasutatakse vaid pensionäridelt häälte kätte saamiseks.

Aastatel 2005-2007 tõusis pension kahe aastaga erakorraliselt ligi 40 protsenti ajal, mil Keskerakond oli valitsuses. Keskerakonna  poolt on korduvalt välja öelnud, et pensionid tuleb välja tuua suhtelisest vaesuspiirist, ja selleks tuleb tõsta pensione erakorraliselt. Selle eesmärgi nimel ka pingutame!

3 kommentaari
  1. Et 6 aastat ago
    Reply

    Anneli arvutada ei oska, olen juba piisavalt veendunud. See käib ka teise lõuapooliku, Maarika kohta.
    Mitte ei saa ma aru, miks narritaks erahvast 100 või 200 euroga, kui kindlat osa eelarvest kehtestades saaks ka praegustes poole palga röövimise tingimuses kehtestada täiselatisraha 600€ kuus, järgmises eelarves 660€ kuus. Ning et ka väikelapsed saaks siis 55% täiselatisrahast. Kas 363€ KUUS on Anneli arust liiga väike elatisraha? Või ei luba kindel süsteem enam valimise eel sahkerdada? Eriti kui sellise muudatuse võtaks vastu rahvas ise rahvahääletusel.
    Aga Anneli on viimane, kes sellise ettepanekuga rahva kaitseks välja tuleb. Õudne küll aga peame ka Anneli sugused oma altkäemaksutilkadega üle elama.

  2. HÄBILUGU LÄBI AJA LOO 6 aastat ago
    Reply

    Eakad on nüüd pärisorja seisuses = kandes ülejõukäivaid koormisi /kommunaalid, RENOVEERIMISKULUD/ oma 324 eur näit. vanaduspensionist /uus madrats, rääkimata voodist ja ortopeedilisest pajast või tugitoolist jääb unelmaks ,mis ei täitu iialgi/ + SUNNISMAISED , kuna nad elavad juba nii väikestes oludes või on kolinud maale, et sealse elamise müües, nad kuhugi uut ei saagi /maakohtade ainuoksjonite hinnad on viinud hinnataseme paikkonniti põhjendamatult alla ja arvestamata ehituslikku väärtust, taristu headust arvestades küll aga panga kasumlikkust -likviidsus 60% sundmüügi korral peab saama pank, “hindavadki nn.”hindajad ” büroodes eelnevate müügihindade järgi = nii madala hinnaga, et uut eluaset mujale ei saa ja potents. ostjad ei julgegi ostma tulla. Huvitav, et nn.”hindaja” otsus tundub maaklerile kohustuslik olevat.
    Needsamad pensionärid, eriti üksielavad, ei saa vallalt niigi palju toetust, et kataks kasvõi arvutiaja 20 euri ja jäävad rutem dementseks.Kuigi riik on valad toppinud täis rahasid, mida nood ei oska kuhugi panna. Selgeid instrukts. pole. Riik neid ei annagi,lootes vallale. Kõik pööravad pead kõrvale, kui ettepanekuga tullaksegi – keegi ei viitsi mingeid teenuseid tekitada. Riigiametnikud kui vallad.
    Sandile antakse cente ju siis vanem põlv on seda…? noorte meelest…
    NEEDSAMAD PENSIONÄRID, PIDAGE SILMAS, EI LOE MITTE AINULT CENTE, VAID KA AASTAKESI, VÕIB-OLLA KUID, MIS NEILE ON JÄÄNUD, VAATLEMAKS VALITSEVA PÕLVKONNA ÜLEOLEVAID KEMPLEMISI NENDE RAHADEST JA NENDE RAHADE ARVEL. Sest kui KELLELGI POLE, ON SEE SEAL, KUS KELLELGI ON .

  3. LAUSVAESUS 6 aastat ago
    Reply

    Ja pooled pensionärid ei ela mitte suhtelises vaid LAUSVAESUSES.
    Võtke vaevaks arvutada härrased!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.