Marika Tuus-Laul, Riigikogu liige (Keskerakond)
Eelmisel nädalal arutleti Riigikogus praeguse maksusüsteemi üle. Reformierakonna poolt algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse teema „Maksusüsteem – kaos või kaalutlus?“ ei tulnud üllatusena. Reformierakond on alati, nii valitsuses kui ka opositsioonis olles, rääkinud maksudest, kuid ikka ja jälle unustatakse enda teod ning siunatakse teisi.
Reformierakond on mitmeid aastaid pakkunud enne valimisi välja tulumaksu langetamist. Me kõik mäletame neid erinevaid plakateid – “Rohkem raha inimestele kätte”, “Maksuvabad reeded”, “Rohkem punaseid maasikaid”, ning neid „maasikaid“ jagati ohtralt ka Riigikogu saalis. Nüüd aga on tulemused meie kõigi silme ees – riik on kärbitud päris õhukeseks, vähenenud on inimestele vajalikud teenused, lisaks on tõstetud kaudseid makse.
Näiteks tänases ühiskonnas põnevust pakkuv arstiabi kättesaadavuse ja ravijärjekordade probleem on tekkinud „tänu“ Reformierakonna 17 aastat kehtinud poliitikale. Reformi endised tervishoiuministrid leidsid, et kõige mõistlikum on kõike aina koomale tõmmata. Aga kelle arvelt? Loomulikult inimeste heaolu arvelt.
Tänase tervishoiusüsteemi kritiseerimisega viskab Reformierakond pigem kivi enda kapsaaeda, sest kui kümne aasta taguse kriisi ajal oli rahvas niigi põlvili surutud, hoolitseti omaltpoolt, et inimesed täiesti kõhuli kukuks.
Palju aastaid tagasi tõsteti hoogsalt erinevaid käibemakse. Inimeste elu see sugugi lihtsamaks ei teinud. Vastupidi, lisaks üleüldisele käibemaksule kerkisid ravimite ja tehniliste abivahendite käibemaks, raamatute ja perioodika käibemaks, matuseteenuste käibemaks, kontsertide ja etenduste käibemaks. Enamgi veel, kaotati kõik hambaravi hüvitised ja haiglasse ei tasunud liiga kauaks lesima jääda, sest kerkisid ka voodipäevatasud.
Meie tänane valitsus peaminister Jüri Ratase juhtimisel on valinud aga hoopis teine suuna – rahva poole ollakse näoga. Oleme suutnud hoiakuid märkimisväärselt muuta ning paljude otsustega inimeste heaolu tõsta – me jätkame seda teed.
Aktsiisidest rääkides teevad reformierakondlased näo justkui nemad pole midagi kuulnud ega näinud. Süüdimatult ajavad nad kõik tagasi ning tegelevad rahva lollitamisega. Kui Reform oli valitsuses, tõsteti korduvalt kütuse, maagaasi, elektri aktsiisi; samuti alkoholi aktsiisi, millega pandi 2015. aastal alus ka piirikaubandusele.
Leevenduseks soovib Keskerakond järgmises valimistsüklis langetada kütuse- ja elektriaktsiisi, mis praegust hinnapoliitikat arvestades on kindlasti vajalik. Tänane olukord pole Reformierakonna jaoks rahuldav, kuid valitsuse otsuste kritiseerimise asemel tasuks siinkohal vaadata peeglisse. Kohane pole reformierakondlastel ka väita, et maksumuudatustest peaks pikalt ette teatama, sest näiteks 2009. aastal peeti lisaeelarve-arutelud enne jaanipäeva, kuid mõningad vastuvõetud otsused tõstsid inimestel makse juba juulist.
Kui praegu räägib Reformierakonna esimees Kaja Kallas sellest, et sotsiaalmaksu peaks ära kaotama, siis pole ta uut lahendust kahjuks pakkunud. Eelkõige kerkivad esile seosed teiste maksudega. Samuti on Reformierakond väljendanud soovi minna tervishoiusüsteemis üle erakindlustusele. Kaja Kallas sörgib oma isa Siim Kallase jälgedes, sest temagi oli omal ajal selle kirglik pooldaja. Majandusteadlane Viktor Trasberg ütles Vikerraadiole antud intervjuus tabavalt, et sotsiaalmaksust loobumine tähendab üleminekut erameditsiinile ja sotsiaalteenuste kindlustuspõhist rahastamist. Näiteks USA-s ja Šveitsis (ainsana Euroopas) kehtib eratervisekindlustus, mille raames teevad inimesed vabatahtlikke sissemakseid ja saavad selle raha eest ka siis teenuseid nõuda. Šveitsis maksab eraravikindlustus keskmiselt 500 eurot inimese kohta; kahe lapsega pere maksab seega siis 2000 eurot kuus tervisekindlustuseks. Meil ei saa keskmine inimene nii palju palkagi. “Seega pole vabatahtlik sissemaksetel põhinev tervishoiusüsteem meie oludes mõistlik,” lisas Trasberg. Sest see oleks kordi kallim kui tänane maksudel ja solidaarsusel põhinev tervishoid.
Rääkides sotsiaalmaksu laest või maksu jaotumisest tööandja ja töövõtja vahel, võiks selles kontekstis toimida võluvitsana astmeline tulumaks, mis kehtib kõigis euroopalikes riikides.
Teadupärast, astmeline tulumaks kehtestati ka esimese Eesti Vabariigi valitsuse poolt; astmeid oli 13. Täna on selline tulumaks Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, kuni Ameerikani välja. Isegi meie lõunanaabrid lätlased läksid jaanuaris astmelisele tulumaksule üle. See on vaja ka Eestis ära teha.
Loodan, et pärast valimisi viiakse Keskerakonna juhtimisel ellu lihtne ning kõigile arusaadav astmeline tulumaksusüsteem, mis teeb meie riigi sidusamaks ja suurendab sotsiaalset õiglustunnet. Küllap suudavad ka kõik teised parteid Keskerakonna kombel näha selle kasulikkust ning oma senised tõekspidamised maha suruda.
Lõpetuseks leian, et Reformierakonna viisil Exceli tabeli kasutamise asemel peame poliitikategemisse hoopiski kaasama märksa rohkem ettevõtjaid ja teadlasi ning seeläbi jõudma õigete otsusteni. Kuigi Reformierakond püüab jätta endast muljet kui erakonnast, mis on täis majandus- ja rahanduseksperte, kõnelevad 17 aasta jooksul valitsuses olles tehtud otsused paraku hoopist teist keelt.