Tõusev täht Valgast: Ester Karuse ei pelga ühtki pingutust

Viimastel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Valga vallas tegid ilma esmakordselt kandideerinud isa ja tütar Karused. Nooruke Ester tegi suurepärase tulemuse 196 häälega, kuid pidi tunnistama allajäämist oma isa Allaini erakordsele saavutusele – 1089 häälega tuli aegade parim tulemus sealkandis. Tasub huvi tunda, mida kavandavad Keskerakonna kaks uut tähte edaspidiseks.

Ester, kas kandideerite koos isaga samasuguse eduka tandemina ka eeloleval kevadel Riigikogusse?

Mul on väga hea meel, et Valga rahvas meid toetas ja et õnnestus teha nii hea tulemus. Aga koos isaga me järgmisel aastal Riigikogusse ei kandideeri. Isa küll mõtles selle peale, kuid töö Riigikogus nõuab siiski täit pühendumist. Keegi peab ka ettevõtet juhtima, ja kahele nii suurele asjale ei saa korraga keskenduda. Selles vanuses poleks ka lihtne pidevalt Tallinna ja Valga vahet sõita. Mina olen küll terve oma elu Valgas elanud, aga sõidan nädalavahetustel palju ringi, nii et minu jaoks poleks ka sage Tallinna–Valga ots probleemiks.

Seekord  on siis valimisnimekirjas üks Karuse, ja see olen mina, kes oma kodukandi esindajana vastutuse võtab. Olen aga kindel, et võin alati loota isa toele. Arutame temaga tihti poliitilisi teemasid – kuidas ja mida võiks paremini teha. Tuleb tunnistada, et oleme enamasti ka ühel meelel.

Ehkki vara on veel nii kaugele mõelda, oleks see erakordne, kui mind valitaks parlamenti, ja samal ajal on mu isa Valga vallavolikogus – siis liiguks info nn ääremaalt otseteed Toompeale, ja koostöö oleks ülitõhus, millest meie piirkond võidaks igal juhul palju.

Mida oma senisest poliitkarjäärist esile tõstad?

Keskerakonna liige olen 2010. aastast, kui astusin noortekogusse. Sealt valiti mind erakonna Valgamaa juhatusse ja volikogusse. Ilmselt üsna loogilise jätkuna tuli kandideerimine eelmise aasta kohalikel valimistel, mis oli minu jaoks esmakordne.

Kuna olen kogu oma elu Valgas elanud, siis pidasin vajalikuks kohalike küsimustega paremini kursis olla ja ka ise võimalust mööda kaasa rääkida. Nüüdseks olen aasta aega Valga vallavolikogu liige ning kultuuri-, spordi- ja noorsootöö komisjoni esimees. See on olnud tegus, hariv ja põnev aasta.

Mu isa on alati olnud väikest viisi maailmaparandaja-suhtumisega, ja see on paljuski vist ka mulle edasi kandunud. Olen tegelikult selle üle õnnelik, sest mind väga häirib ükskõiksus ja suhtumine stiilis “see ei ole minu asi”. Ma usun, et edu aluseks valimistel oli meie enda usk sellesse, et saame ise kodulinnas midagi paremaks muuta. Tugevalt motiveeris ka vahetu tagasiside inimestelt, kes astusid juurde, tegid ettepanekuid või lihtsalt toetasid. Seda ootan väga ka edaspidi – astuge ligi ja öelge, mida meie tegemistest arvate.

Mõlemad isaga oleme olnud aktiivsed mitmel alal, Valga inimesed tunnevad meid ja teavad, et peame oma kodulinna arengut väga tähtsaks ning panustame ka ise selleks jõudumööda. Seega tundsid valgalased, et võivad meid usaldada. Meie omalt poolt püüame usaldust igati õigustada.

Milliseid Keskerakonna põhimõtteid loed endale kõige olulisemaks? Mille eest oled kõige enam valmis seisma?

Väga meeldib meie peaminister Jüri Ratas – alati tasakaalukas ja arvestab kõigiga. Samuti on mulle eeskujuks Kadri Simson, Mailis Reps ja Jaanus Karilaid ning alati heatujuline Raimond Kaljulaid.

Minu arvates on Keskerakond muutunud palju paremuse poole pärast seda, kui Jüri Ratas valiti 2016. aastal esimeheks. Seejärel algas poliitikas huvitav aeg, kui meie erakond moodustas valitsuse. Selle tegevust on olnud põnev jälgida, sest Keskerakond on valitsuses kahe aastaga mõndagi ära teinud. Kõige enam mõjutab inimesi (ka mind ennast) tulumaksuseadus, mis jätab väikese ja keskmise palga saajatele 64 eurot rohkem rahakotti. 2019. aasta algusest tõusevad ka päästjate, politseinike ja õpetajate palgad, mille üle on ääretult hea meel, sest hindan nende väga olulist ja rasket tööd kõrgelt.

Kuna töötan transpordiettevõttes, siis näen väga selgelt, millist mõju avaldavad kõrged kütusehinnad meie ettevõtlusele, aga ka perede eelarvele. Eesti palkade juures maksab kütus tõepoolest liiga palju, ja seepärast tahaksin seista selle eest, et kütuseaktsiis enam ei tõuseks, pigem võiks ideaalis alaneda. Lõpuks mõjutab ju kütusehind ka kõikide teiste kaupade lõpphinda.

Mida teeksid teisiti oma kodulinnas Valgas?

Kõige enam soovin, et Valga linna jääksid alles niisugused tähtsad teenused ja asutused nagu ARK, migratsiooniamet, pangad, postimaja. Viimastel aastatel oleme pidanud silmitsi seisma kurva trendiga: asutusi suletakse järjest enam. Esmane pole ehk isegi see; Valga-suuruses linnas peaks siiski saama kõiki nüüdisajal vajalikke teenuseid. Tähtsam on, et ka meil siin on soov ja õigus elada täisväärtuslikku elu.

Seni on suur pluss hea rongiühendus Tartu, Tallinna ja Riiaga. Soovin, et see kindlasti püsima jääks. Paar kuud tagasi avati Valga uus kaunis keskväljak, mille juures on ka väga populaarseks osutunud laste mänguväljak. Siit saab lugeda välja selge vihje, et niisuguseid mänguplatse lastele tuleks juurde teha.

Valga murekoht on vanad halvas seisukorras majad ning palju vaba üüripinda. Amortiseerunud hoonete lammutamisel võiks riik aidata, sest seeläbi Eesti piirilinna ilme paraneks. Julgen väita, et Valgas asub üks ilusamaid vaba aja veetmise ning jooksmas või jalutamas käimise kohti – see on Pedeli jõe äärne virgestusala. Sedagi tuleks rohkem hooldada, et ka edaspidi võiksid inimesed nii meeldivas ümbruses viibida.

Veel soovin, et terves Kagu-Eestis jätkuks rohkem hakkajaid inimesi, kes tahavad siin tegelda ettevõtlusega. Luues töökohti, pakkudes teenust või korraldades midagi põnevat kohalikule rahvale arendavad need ettevõtlikud inimesed ühtlasi kohalikku elu tervikuna.

Kuna oled nn suurde poliitikasse alles sisenemas, siis pole liiast ka enda poliitikavälist elukäiku lähemalt tutvustada. Kus kasvasid ja õppisid? Praegu töötad logistikuna isa asutatud firmas – kas võib siis väita, et oled oma isa järeltulija ka poliitilises ja ametialases karjääris?

Olen Valgamaal sündinud ja kogu oma elu siinsamas elanud 25-aastane neiu. Kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist asusin tööle oma isa ettevõttes, kus omandasin praktikas logistikuameti. Paralleelselt õppisin kõrgkoolis ärijuhtimise erialal; kõrvalalana logistikat, mis sai valitud just meie pereettevõtte tõttu. Isa Allaini asutatud ettevõttes töötab ka minu vend Mario.

Mulle meeldib aktiivselt tegutseda, nii et vahel on lausa imelik, kui ees pole ootamas ühtki koolitust, üritust või spordivõistlust. Suure osa mu vabast ajast võtab töö abipolitseinikuna, mida olen teinud nüüdseks kaks ja pool aastat. Nädalavahetustel käin patrullis, vaja on teha lasketreeninguid ja mõnikord on tore tegelda ka ennetustööga. See on väga õpetlik ja vajalik töö, mida teen rõõmu ja kohusetundega.

Püüan ka võimalikult palju reisida, ja seda mitte nn paketiga, vaid omal käel uusi riike avastada. Aprillis õnnestus mul olla viis nädalat vabatahtlikuna Indoneesias, kus õpetasin kohalikus koolis inglise keelt. Tundsin end vajalikuna, sest seal läheb inimestel inglise keele oskust vaja töö saamiseks peamises majandusharus – turisminduses. Sama reisi käigus õnnestus näha lähedalt kohalikku elu-olu ka Myanmaris, Kambodžas ja Tais. Iga selline reis avardab mõttemaailma.

Küsis Andre Hanimägi