Täna ja homme toimuval rahvusvahelisel konverentsil “Mitmekeelne õpe saja-aastases Eesti Vabariigis” rõhutas haridus- ja teadusminister Mailis Reps, et tänapäevases maailmas peame tegema kõik oma keele, kultuuri ja omariikluse säilimiseks.
Repsi sõnul on üleilmastumise kontekstis vaja eesti keele hea käekäigu eest hoolt kanda, kuid keele kestlikkuse tagab lisaks järjepidevale keelepoliitikale ka see, kui Eesti inimesed suhtlevad oma lastega selges ja ilusas emakeeles, õpetavad neid eesti keelt väärtustama ning istutavad neisse armastuse oma emakeele vastu. “Järgmine, 2019. aasta on eesti keele aasta, mis on ellu kutsutud selleks, et väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena 100 aastat tagasi,” ütles Reps.
Minister märkis, et oma keele ja kultuuri väärtustamise kõrval ei tasu unustada seda, et erinevate keelte oskus on oluline eelis enamiku ettevõtmiste puhul, õppimisest äritegevuseni. Keelteoskus kuulub paljude valdkondade töötajate kutseoskuste hulka, mis tagab konkurentsivõime, soodustab õppimist, kultuuriteadlikkust ja sallivust ning eesti keele ja kultuuri tutvustamist maailmas.
Eelmisel aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel valminud Eesti keeleseisundi uuringu kohaselt on eesti keele staatus tugevam kui kunagi varem. Uuring osutas, et senisest enam tuleks soodustada mitmekeelsust ning toetada eesti keele kui emakeele või teise keele õpet. See on kooskõlas ka Euroopa Liidu keelepoliitika prioriteetidega – kaitsta Euroopa keelelist mitmekesisust ja edendada keelte õpet kõikides liikmesriikides.
Oma sõnavõtus puudutas minister ka õppekeele küsimust. Praegu on Eestis võimalik omandada üldharidust kaheksas erinevas keeles, kuid eestikeelse üldhariduse laiendamine peab olema prioriteediks – see aitab tagada igale õpilasele liigipääsu kvaliteetsele haridusele. “Kool peab pakkuma igale lapsele heatasemelist riigikeele õpet viisil, mis ei pisendaks lapse päritolu-identiteeti ja võimaldaks lapsel õppida ka oma emakeelt,” ütles Reps ja lisas, et otstarbekas on alustada eesti keele kui teise keele õppega juba lasteaias ja selles suunas me liigumegi.
Rahvusvaheline konverents “Mitmekeelne õpe saja-aastases Eesti Vabariigis” toimub 1.-2. novembril Tallinnas Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses. Konverents on osa Eesti Vabariigi juubeliaasta sündmustest. Eesmärgiks on esitleda osalejatele mitmekeelse õppe alaseid arenguid Eestis ja mujal maailmas ning tutvustada mitmekeelse õppe kogemusi.
Konverentsi korraldab Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning sellel osaleb üle 200 inimese.
Kesknädal.ee
mõtlesin, kuhu jääb toomejaanalik üleskutse õppida teiste rahvuste keeli – tšuktši, tatari, ukraina, juudi jne. Kuid ÄRA OLI! Üleskutse mitmekeelsusele oli ikkagi olemas. Ingliskast ja saksast enam ei piisa, tuleb ka kõrgõõside ja burjaatide keelt õppida, juba lsteaiast peale, koolidest rääkimata. Oleks ju kena küll, kui iga kuu tutvutaks eesti koolides ühe erineva muukate keelega. Suudame lõpuks ehk ka LÕIMUDA?
……ja selleks aitad Sina, Mailis —hingelt soviett igati kaasa, ega sa muidu oleks kaelakutti sellise Toomi sugusega, kes vingub üle Euroopa kui õudne elu soviettidel siin on. (Muide Putin kutsus KÕIKI venkusid koju—kas aitad sellel õelal vene babal kohvreid pakkida, et oma õnnemaale minna), aga millegipärast istuvad nad siin endiselt kui kitiga kinni kleebitult. Kurtsid alles ühes intervjuus, kuidas ikka neid “õnnetuid” siin koheldakse , sellepärast lahkuvadki vene noored, millest sul on pisar silmanurgas. Millegipärast roomavad nad mõne aja pärast jälle siia tagasi, sest ei saanud Läänes hakkama—see mentaliteet, et keegi teine peab nende eest otsustama, neile mitte millegi eest teeneid tegema, istub neis hingelt nõukogude inimestes sügavalt sees. Venemaale muidugi need minna ei taha, vuih, aih–paha, kole, räpane*–aga siin toodavad oma räppa edasi, nii füüsiliselt kui vaimselt. Keskerakond koos sotsidega on selle ainulaadse kauni keele hukutajad—-haldjate keel, laulev keel—ütlevad paljud välismaalased. Venelastele on meie keel “mõttetu-väljasurev keel, mida ei pea õppima ja seda õhutate just teie tagant. Nendele on tähtis ainult see blatnoi kõlaga šusisev ,räuskav keel tähtis, mille rõhutamiseks lendab tatilärakas tänavale ja see ei meenuta ammu enam kaunite Puškini värsside keelt.
…saidil on kuulutused Tallinnasse müüdavatest uutest korteritest. Tallinna soviettidest Linnavalitsus laseb rahumeeli venelasi siia aina juurde (siiani on vastuseta küsimus, kuidas sai Yana Toom oma korteri kaudu Tallinnasse tuua üle 3000 Donbassi separatistlikest piirkondadest sovietti—–pidevalt trügivad siia ja siis vinguvad üle Euroopa, kui sitt neil siin on)——– ja siis soiub üks, et eesti keel on ilus ja seda justkui tuleks hoida. Nii vastikuid silmakirjateenreid kui kesikud–annab teisi otsida.