Riigikogu arutas õiguskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena rahvusvahelise rahapesu tõkestamist; õiguskomisjoni esimehe, keskerakondlase Jaanus Karilaidi sõnul vajab Eesti finantsilises aspektis selgust, juriidiliselt seadusandlikke algatusi ning poliitilist vastutust.
“Riigikogu ülesanne on säärased vead ära parandada ja riik paremini funktsioneerima panna,” ütles Karilaid, kelle sõnul on riigihalduse funktsioneerimises tõsiseid vigu.
“Tahame ausat ja avatud diskussiooni, mis aitaks meil tugevamaks saada ja edaspidi tõhusamalt ja ausamalt riigina toimida,” ütles Karilaid
“Rahapesu õõnestab meie majandussüsteemi ja õigusriigi usaldusväärsust nii oma kodanike kui ka välisvaatlejate silmis. Musta rahaga kaasneb korruptsioonioht ja võimalus kasutada seda raha poliitilise survestamise vahendina,” rääkis Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik.
Ta rõhutas, et rahapesu on üks riikideülese kuritegevuse vorme, mida hallatakse põhiliselt rahvuslikul tasandil. “Selleks, et võidelda piire ületavate probleemidega ja kuritegevusega, sealhulgas rahapesuga, on mõistagi vaja piire ületavat koostööd,” ütles Raik. Ta lisas, et peale siseriiklike meetmete tuleb Eestil tegutseda aktiivselt läbi Euroopa Liidu, et rahvusvaheline rahapesu oleks tulevikus raskemini teostatav.
Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul pole praegune Eesti karistusõiguse väärtegude ja väärmenetluse osa finantssektorile sobiv, kuna aegumine on lühike, menetlus juriidilise isiku puhul väga keerukas või kallis ja karistusmäärad väiksed.
Kessler ütles, et Eestisse võiks luua rahapesu strateegilise analüüsi keskuse, samuti on tema sõnul Euroopa Liidul vaja rahapesu tõkestamise eest vastutavat asutust. “See võimaldaks võib-olla paremini korraldada informatsiooni piiriülest vahetamist, see võimaldaks paremini mõõta erinevate osapoolte tegevuse kvaliteeti,” ütles ta.
Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul on Danske panga juhtum äärmiselt taunitav, aga samas on hea, et see on pannud poliitikuid, ühiskonnaliikmeid, pangatöötajaid ja Finantsinspektsiooni töötajaid mõtlema finantsturu usaldusväärsusele ja läbipaistvusele.
Mägi-Rohtmets ütles, et õige ja õiglase järelevalve tagamiseks finantsturul on praegune õigus enamasti piisav, kuid see pole kõigile päris selgelt arusaadav. “Soovin väga, et õigusselguse huvides oleks sõnastus parem,” lausus Mägi-Rohtmets. Danske panga juhtumist rääkides ütles vandeadvokaat, et selle mõju riigi usaldusväärsusele ja mainele on olemas ja see on kahjulik.
Kesknädal.ee
Varasemate pangaafääride ja praeguse Danske Panga üle 200 miljardilise afääriga(on mida jaotada ) on tõsiselt seatud ohtu Eesti julgeolek, selle asemel lobisetakse suitsukatteks Putini mõjuagentidest hoovamata, et Kremlil on ilmselt palju trumpe, mida väidetavas rahasõpruses kasutada ja kus isegi reaalsed mõjuagendid on sellega võrreldes nagu läkaköha