Vadim Belobrovtsev, Keskerakonna juhatuse liige, Tallinna abilinnapea
Paar viimast kuud on selgesti näha, kuidas meie poliitilisel maastikul on aktiviseerinud peaaegu kõik erakonnad. Veelgi enam – luuakse uusi parteisid, et järgmisel aastal osaleda parlamendivalimistel. Paljude jaoks on eelolevad valimised suisa eksistentsiaalsed, kuna nii mõnigi erakond võib valimistel ebaõnnestudes vaikselt pille kokku panema hakata.
Ainus jõud, kes võib Reformierakonna valimisvõidu lootuse kustutada, on Keskerakond. Erinevad küsitlused ja uuringud näitavad, et peamine vastasseis enne valimisi saabki olla üsnagi traditsiooniliselt Keskerakonna ja Reformierakonna vahel.
Enne valimisi räägitakse palju erinevatest võimalikest kombinatsioonidest järgmise valitsuskoalitsiooni puhul. Millised variandid on võimalikud, kes kellega võimu jagada ei taha, kes kellega sobib ideoloogilistelt paremini, keda ühendab või hoopis lahutab ühine koalitsiooniminevik? Need on küsimused, milliseid hakkame valimiste lähenedes üha sagedamini kuulma.
Kui otsa vaadata võimalikele variantidele, siis on põhiküsimuseks: kas uus koalitsioon koosneb kahest või pigem kolmest erakonnast? Teoreetiliselt on võimalik ka neljaparteiline valitsus, kuid selletaoline koalitsioon ei saa olla eriti tugev ja kauakestvalt töövõimeline. Seega on see variant pigem tõepoolest teoreetilist laadi.
Kaheparteilise valitsusega on kõik selge – selle saavad teoreetiliselt moodustada vaid Keskerakond ja Reformierakond. Erinevad uuringud näitavad, et teised n-ö mängijad tegutsevad hetkel madalamas liigas. Sotsiaaldemokraadid ja EKRE jäävad kahest eelnimetatust silmnähtavalt maha. Isamaa, Vabaerakond ja kõik väiksemad uustulijad unistavad hetkel 5-protsendise künnise ületamisest. Kõigil neil see tõenäoliselt ei õnnestu.
Keskmõte: Valimised ei ole olümpiamängud, kus kehtib põhimõte „Tähtis pole võit, vaid osavõtt“.
Kui aga rääkida kolme erakonna koalitsioonist, siis võtmeküsimuseks on: kes seda moodustama hakkavad? Arvan, et Keskerakonnal on raske tõsiselt rääkida koalitsioonist EKRE-ga, kui see erakond ei loobu oma vihaõhutavast retoorikast ega lõpeta valijate hirmutamist. Palju reaalsem on olemasoleva koalitsiooni koosseisu jätkamine (Keskerakond – SDE – Isamaa). Samas Reformierakond on selgelt valmis koalitsiooniks EKRE-ga, kui see neid tagasi võimule toob. Seega on täiesti võimalik, et 2019. aasta kevadel pannakse kokku kolmikliit (Reformierakond – EKRE – Isamaa). Sel juhul on olemas tõeline oht, et Eesti jaoks terendab äärmusliku parempoolse valitsuse tekkimine.
Natuke võiksid seda suppi tempida uued tulijad – praeguseks on parteiks saanud liikumine „Eesti 200“, kohe-kohe on areenile tulemas ka Elurikkuse Erakond. Veel ei ole välistatud, et suure mänguga võib ühineda ka mõni teine tegelane. Ja ärme unusta „uut vana“ Roheliste erakonda.
Pole vist mõtet arvestada sellega, et uustulijad teevad väga tugeva tulemuse. Samas ei saa välistada, et hea tulemuse puhul võivad nende 7–8 kohta parlamendis osutuda tõeliseks kaalukeeleks. Seega tuleks ka neid uusi tegijaid tõsiselt võtta. Mina küll ei näe, et nende seas oleks keegi, kellega Keskerakond koalitsiooni moodustada ei saaks.
Valimised ei ole olümpiamängud, kus kehtib põhimõte „Tähtis pole võit, vaid osavõtt“. Keskerakond peab need valimised võitma! Kui meie erakond ei peaks jätkama järgmises valitsuses, ootavad Eestit ees väga keerulised aastad. Oma riigi tuleviku nimel (sama hästi kui ka oma elu kvaliteedi nimel) peame tegema kõike, et see valimisvõit koju tuua. Praeguse seisuga on see täiesti võimalik – meil tuleb lihtsalt anda endast parim!
Ei ole uudis, et duell kahe suure vahel toimuma hakkab, aga siiani jääb arusaamatuks, kust tulevad reformierakonna valijad, neid ei saa mittemingi valemi järgi olla nii palju kui neile toetust näidatakse. Ärimehi ja ettevõtjaid ei ole kindlasti nii palju ja ka keskmisest suuremat töötasu teenivaid inimesi ei tohiks protsentuaalselt nii palju olla. See selleks. EKRE-ga peaks keeruline koalitsiooni teha olema mõlemal suurel erakonnal, aga viimase aja sündmused näitavad et reformierakonnas ei räägita enam asju omavahel üldse läbi ja igaüks säutsub isemoodi ja kui Kallase käest seda küsitakse, siis vastus on, et meil on suur erakond ja bla, bla, bla. Aga kui Y.Toom midagi ütleb, siis ollakse varmad seda esile tõstma ja hukka mõistma.Siis enam see ei loe et ka suur erakond, jne.
Pakutud variant RE+Isamaa+EKRE võib olla tõesti variant, millele osapooled loodavad. Seepärast küsin ka KE Tallinna abilinnapea käest, miks te lasete TTV-s teha J.Välil sellekohaseid esitlussaateid nagu seda oli näiteks eilne “Otse kümnesse”. J.Väli pani lati alt sellise kolinaga läbi, et ta unustas isegi selle ära kes praegu Toompeal koalitsioonis on. Eilne saade oli Isamaa ja EKRE esitlus/presentatsioon, seda oli paha vaadata. Ainus kes seal mõistlikku juttu rääkis oli Roheliste esindaja, aga ega talle väga sõna ka ei antud. KE esindaja ei saanud praktiliselt üldse oma mõtteid välja öelda. J.Väli korraldas KE juhitava omavalitsuse haldusalas sisuliselt kahe konkurendi tunniajase promomise. Peavoolumeedia on nagunii RE, Isamaa, SDE kontrolli all ja TTV peaks olema tasakaalustav kanal. Üks erakond lubas juba aasta tagasi et tuleb kõigi aegade räpasem kampaania ja seda on juba praegu näha, et see nii ka läheb. Et nii massiivselt valetatakse ja musta valgeks üritatakse rääkida, see on häiriv. Mõelge sellele ja tehke midagi.
Mis aga koalitsioonidesse puutub, siis KE on keskel asetsev erakond ja ilma temata ei peaks järgmist koalitsiooni sündima. Kas tuleb kaks või kolm(tõenäoliselt siiski kolm), aga mina sooviks et peale RE puhkaks jalga ka sotsid ja Isamaa. Nad pole veel puudlistaatusest osanud välja tulla ja vääriliselt oma partneritega käituda. Jääb vaid edu soovida valimisteks Rohelistele, Elurikkuse erakonnale, Eesti200-le ja VE-le.
kamp on TTV-s moe pärast, mingit mõju neil pole.
konservantidega mingit valitsust teha on tühi – keskbande ei loobu ju koostöölepingust Puutini Voovaga, BaabaJaana ei luba. Samuti ei pääse löögile enam Assinovski peded, kohti koguneb liiga vähe (7…10). Teised üle läve ei roni, ehkki Luige Hans oma kambaga igati püüab mäeotsa sokutada islaamistajat ja pedestajat Kallast oma Eesti99 bandega.
Seega jääb üle luua valitsus ikkagi teise Kaldaga – Siimu seemneviljaga. Vastik võib see küll olla, kuid võim on magusam ja Kalda kaabakad neelavad ka koostöölepingu alla, nad ju ise samasugused petised ja reeturid.
On küll veel üks võimalus: valitsuse moodustab AINULT keskbande (oma idiootidest ministritega), kuid see on võimalik konservantide vaiksel salaleppel. Et siis keskbande tantsib paljuski konservantide pilli järgi aga konservandid keskbandel valitsust moodustada ei takista, nagu ka seda kukutada. Kuid see on võimalik vaid siis, kui nad 2kesi saaksid kokku 51 kohta või enam, nt 30+21 või 35+16.
Konservantide nõrkuseks on aga nimede ja nägude puudus kolgastes. 4…5 nimekamat võtavad küll oma ja veavad paljud ka sisse aga lahjemad seda auku täita ei suuda. Seega, isegi kui neid toetaks 20%, mis lubaks kuni 25 kohta, saadakse valimisel kohti 12…15. Seega peaks keskbande rahvalt välja petma võimalikult palju hääli ehk kohti – 35 või enam. Muidu peab Jurka ikkagi Kajaga ühe teki alla ronima ja siis naine teeb, mida tahab.
“Tähtis pole võit vaid osavõtt!” Järgmine lause :”Keskerakond peab need valimised võitma!” Venemeelse punase valitsuse jaoks on kõige hirmsam kui Eesti nimelises vabariigis ühinevad eesti-meelsed jõud. Refid, EKRE , “Isamaa”—-oleks põlisrahva püsimajäämiseks kindel karant. Reffide nn. liberaalsuse tasakaalustaks isamaalaste eesti põhiväärtused ja eestlastele omane elulaadi kaitsmine , EKRE vaatamata oma otseütlemisele (siin ei aitagi ammu enam paljas ütlemine, siin tuleks karjuda ja jalgu trampida) päästaks rahvustunde hävingust. Kas on ikka ilus ja eetiline ühel, ennast pähemäärinud; “külalise” järeltulijal rääkida siin võimul olemisest ja ühelt väikerahvalt nende kodu (muutes ja lausa peale pressides oma blatnoi elulaadi ja elutavasid) endale kiskumisest. Rahvusliku eneseväärikuse alandamine, oma ideoloogia pealesurumine, vägisi vastutahtsi nö. “Vabastamine” siis ennast peale “vabastamist” siia unustamine, õigustades ühe kurjuse hävitamist ja teise, veel hirmsama kurjuse pealesurumist. Mis vahet sellel on, kui kurjuse täideviijate järeltulijad tahavad otsustada, kuidas üks väikerahvas peaks nende meelest oma ainsal asualal elama. Venelastel on olemas oma hiiglaslik kodumaa, kus neil on loomulik ja võõrandamata õigus otsustada, kuidas elada, kuidas oma kultuuri ja keelt arendada, õigust otsustada, keda oma kodumaal tahate näha elamas ja keda mitte kuidagi oma naabriks ei taha. Millise õigusega te tahate aga venelaste õigust kõikidele teistele rahvastele peale suruda, trügides teise rahva kodumaale. Viisakas, intelligentne inimene , empaatiline inimene elaks võõrsil kuid ei nõuaks (ei trügiks otsustajaks) et teine rahvas tema pilli järgi peaks tantsima. Venelane on ainus rahvus maailmas, kes seda kõikjal teeb kui jõud üle käib, nagu huligaanist koljat, kes peksab esimese klassi juntsut kuid taandub lipitsedes samaväärse või veel jõulisema ees. Keskerakond koos sotsidega–oleks aga neie häving, küll juba toomid, kõlvartid, allakirjutanu, kui teie valijad juba hoolitsevad selle eest. Allik käib juba igal vene koosolekul, kus venelased vinguvad oma raskest elust kuid koju muidugi mitte mingil juhul ei lähe. Eestlastel peaks olema ainuõigus otsustada EV tuleviku üle.
“Refid, EKRE , “Isamaa”—-oleks põlisrahva püsimajäämiseks kindel karant” Isve küll, pime viha venelaste vastu on inimese mõtlemisvõime täiesti välja lülitanud. Kulla inimene, kas sa ikka saad aru, et seesama RE ja IRL(Isamaa) olid pikalt võimul, mille tagajärjel lahkus siit riigis üle 100 tuhande tööjõilise inimese. Mis tegema peaks, et see fakt sulle lõpuks kohale jõuaks ja sa järgmine kord enam nii rumalat juttu siia kriblama ei hakkaks. Mõtle, kui sul on ikka millega mõelda.
ei seista venelastele, vaid tibladele. Neile kes ei austa eestlust ning püüavad vene keelt riigikeelena läbi suruda.
Vadim arvab, et eestluse eest seismine on VIHAAVALDUS? Kas suurvene šovinismi eest seismine seda pole? Või on halb see, kui keegi tahab ennast kaitsta, sest suurvenelase eesmärk on alati kedagi rünnata ja teise arvel elada.
Jüri Ratas “Postimehes” “Ehitame õiglast, tugevat ja jõukat Eestit!” —– : ” Ehitamine algab alati teil enne valimisi ja kui te sm. Ratas selle imeriigi valmis saate, siis olge hea ja öelge, kuhu te selle ehitasite?”
Kui faktide tsiteerimine on viha väljendus, siis jah, armastust küll ei ole nende vastu. Samas on välja öeldud, et teise rahva kodumaal intelligentne inimene ei tule oma tahtmisi peale suruma, vaid kohandab ennast antud asukohariigi keele, tavade ja kommetega. Seda teevad tõesti ainult sovietid ja mis siin valet on? Kellelgi pole midagi öelda vürst Volkonski vastu, Ivan Makarovi vastu jne. kõigi venelaste vastu, rõhutan VENELASTE vastu. Need inimesed on võimelised ennast teistele peale surumata hoidma au sees nii oma keelt kui oma kultuuri. Kahjuks 99% siia meile “kultuuri” tooma trüginud on sovietid ja nende samasugused järeltulijad. Ma ei austa, ega peagi selliseid austama, kelle “kõrge kultuuritase” ei täida isegi ühte teatrit Tallinnas, samas suruvad rinnaga peale küll omakeelset haridust, õigustavad umbkeelset teenindust ja pressivad peale Eesti passide lennukist külvamist. Dai, dai —see on nende deviis. Kui lõpuks Keskerakond oma valijaskonnaga ja venelastest nööritõmbajatega saavad lõplikult võimule, arvad, et siis jäävad eestlased siia püsima. Jah teietaolised muidugi , enamusel tuleb aga otsida uus kodumaa ja siis mitte majanduslikel põhjustel vaid poliitilistel. Venemaa saab lihtsalt ühe igatsetud maalapi jälle juurde, selle riigi ja rahva kustutamatul näljal võõraste territooriumite järgi, pole otsa ega äärt, samas lastakse olemasolev territoorium kasvada karuputkeid täis. Õgides ühe karjamaa paljaks, vaadatakse himuralt järgmise järgi.
…nii kaugele oleme siis jõudnud Keskerakonna “targal” juhtimisel. “Russkaja Estonia—eto prekrasnaja strana!” “Krõmm nas i Estonia nas! “Vsjo naše!” Anna venelasele sõrm, ta krabab terve käe ja ikka on tal vähe.