Grete Šillis, Tallinna Nõmme linnaosa vanem
Kohaliku omavalitsuse üheks tuluallikaks teadagi on kohalikud maksud, mis aitavad omavalitsusel investeerida taristu kvaliteedisse ning seeläbi elanike heaolu parandada. Kohalike inimeste heaolule lisaks tahame, et ka meie külalistel ehk turistidel oleks, mille pärast meid korduvalt külastada ning teistelegi soovitada meie juurde tulla.
Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel on Euroopa riikidesse reisimine tõusujoones: 2018. aasta esimese nelja kuu andmetel oli kasv lausa 7% võrreldes eelmise aastaga. Eestis jõudis sel aastal nii sise- kui ka välisturism uue rekordini. Turismisektoril on Eesti majanduskasvus oluline roll täita. Tuleb tegutseda selle nimel, et turismi kasvule veelgi enam kaasa aidata.
Selleks, et meie turismiobjekte arendada, tundub väga mõistliku lahendusena kehtestada turismimaks, mille kehtestamise ettepanekuga tuli mõni aeg tagasi välja Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart. Tema hinnangul võiks linnakassasse laekuda isegi väikese maksusumma kehtestamisel kuni kolm miljonit eurot. Maksust laekuv lisaraha peab sihtotstarbeliselt minema konkreetsetele turismiobjektidele – näiteks Tallinna vanalinna restaureerimiseks, Linnahalli asemele konverentsikeskuse rajamiseks jne.
Meil ei ole aastaringset rannailma, mille pärast Eestit hordide viisi külastataks, aga samas on meil palju muud, mille pärast siia tulla: kaunis loodus, keskaegse miljööga Tallinna vanalinn, kõrgel tasemel toidukunst, mõnusad spaa-hotellid üle Eesti, kõrgtasemel tehnilised võimalused konverentside korraldamiseks. Kui meil juba on küllaldaselt põhjusi, miks Eestisse on hea tulla, siis miks mitte seeläbi kasvatada turismisektori käivet ning majanduse kasvule veelgi hoogu juurde anda?
Minu seisukoht kindel: turismimaksu võib kehtestada, aga ei pea kehtestama. Valikuvõimalus tuleb jätta omavalitsustele. Meil on Eestis teisigi turismipiirkondi peale Tallinna ning iga omavalitsuse volikogu võiks otsustada, kas seda maksu hakata turistidelt koguma või mitte. Kogutav maks annab kohalikule omavalitsusele võimaluse investeerida, et meelitada turismigruppe oma piirkonda iga ilmaga ja ka väljaspool turismi kõrghooaega.
Üldjuhul on reisimist harrastav inimene, olgu siis tegu siseturisti, välisturisti või ärituristiga, keskmisest vähem hinnatundlikum. Tavapäraselt on turismimaks väga väike osa kogu reisimaksumusest ja kindlasti sel põhjusel keegi oma reisieelistusi ei tee. Turismimaks toimib hetkel ligi 2/3 Euroopa Liidu riikides. Kuigi näiteks Island on kehtestanud turismimaksu põhjusel, et nende maad külastaks vähem inimesi, siis mujal Euroopas, kus turismimaks on kehtestatud, kasutatakse seda ikkagi turismi arendamiseks ja turistide kohalemeelitamiseks.
Turismimaks aitaks kasvatada kogu riigi tulu erinevatest maksudest ja seeläbi tõsta elatustaset ning juurde luua uusi töökohti. Pole saladus, et parim turundusvahend on „suust-suhu turundus“ ja kui meil on turistidele midagi pakkuda, siis nad pole kindlasti kitsid teistelegi Eesti suhtes reisisoovitusi jagama. Usun, et turismimaksuga kaasnevad positiivsed mõjud aitavad meil turundada kogu Eestimaad kui tõeliselt huvitavat, turvalist ja atraktiivset paika nii puhkuse- kui ka tööreisideks.
raha, raha ja raha – muule keskbande mõelda ei oskagi. Kuid seda, et mitte igal pool on turistid teretulnud, keskbandiidid mõelda ei suuda. Inimesed tahavad ka rahus elada ning turistid peavad liikum avägagi määratult.
Ka meie peaksime hakkama välja selgitama, mis on meie turismitaluvuse piir ning milline on see paikkonniti. Juba on mul tuttavaid Tallinna vanalinnast ära kolinud, sest seal pole enam elamisväärne, ainult magamas saab käia ja ka siis peab aken kinni olema, et müra ja lärm ei segaks.
Seega alustage hoopis turismitaluvuse uuringutega, mitte ei meelita keda ja palju tahes siia sisse.