Valimiste eel hoogustub Eestis võitlus vene keele vastu. Püütakse rangelt eraldada ja vastandada eesti- ja venekeelset kogukonda. Täielikult vaikitakse maha tõsiasi, et Eestis elab suur hulk segaverelisi printse ja printsesse, kelle jaoks keeleküsimust pole olemas, sest nad valdavad mitut keelt. Näen omaski peres, kuidas eestikeelne kõrgharidus läheb sujuvalt üle ingliskeelseks, mis meie noori põrmugi ei heiduta. Nende meelest on tähtis kõrghariduse olemasolu ja säilimine ning üldsegi mitte see, millises keeles haridusturg teenuseid pakub. Eestikeelset kõrgharidust on Eestis pakutud kõigest 100 aastat, mis ajaloo seisukohalt on väga lühike aeg.
Turureegleid ei tohi hetkekski ära unustada. Et eestlaste ja ka eesti üliõpilaste arv väheneb, selles pole süüdi võõrkeeled, vaid meie riigi vaesus. Eurostati hiljutistel andmetel elab 24,3% meie rahvastikust vaesuses. Kui rahval pole raha laste toitmiseks, on kasutu nõuda, et rahvas püsima jääks. Aga Eesti riik jääb siiski püsima, sest riiki peavad ülal ettevõtjad, ja nemad juba niisama lihtsalt alla ei anna. Olgu Eesti pealegi väikeettevõtjate riik, kus suurtööstus puudub, – töökäsi vajatakse siin samuti nagu teisteski riikides. Kui oma rahvas töökäsi kasvatada ei jaksa, tuuakse töölised sisse naaberriikidest, ja elu läheb edasi, mis sellest, et vene keeles. Eesti riigil ei ole vähimatki võimalust ettevõtlust takistada või ära keelata, sest riik elab maksudest ja kui maksumaksjaid enam pole, variseb riik kokku.
Lagunevast Ukraina riigist valgub rahvastikku naaberriikidesse. Poola ongi Euroliidus teatanud, et on vastu võtnud juba miljon ukrainlast. Kui palju töötab ukrainlasi Eestis, selle kohta vist arvestust ei peeta. Meiegi provintsilinnas käib hoogne majade renoveerimine ja tõmmud ehitusmehed suhtlevad omavahel vene keeles. Mis selles halba on, kui iga tööline maksab makse Eesti riigi ülalpidamiseks? Eesti riik on palavalt heaks kiitnud relvastatud võimuvahetuse Ukrainas ja seega ka kõik hädad, mis selle riigi lammutamisega koos käivad, sealhulgas rahvastiku põgenemise naaberriikidesse.
Kes võitleb Eestis vene keele vastu, see võitleb Eesti riigi püsimajäämise vastu, sest meie vaesunud rahvas enam ei suuda ellujäämiseks vajalikul määral uut tööjõudu toota, aga ilma naabrite abita ei tule kõne allagi eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Kõige selle säilitamiseks on vaja piisaval hulgal toitu laste üleskasvatamiseks, mida Eestis pole juba kolm aastakümmet küllaldaselt jätkunud.
Eevi Geidik, pensionär
Rakveres 1. nov. 2018.