Bratislava, 29. november 2018 – Peaminister Jüri Ratas rõhutas täna Bratislavas Euroopa Liidu tugevat eelarvet ja ühtekuuluvuspoliitikat toetavate riikide peaministritega kohtudes, et peame järgmises pikaajalises eelarves toetama rohkem reforme, investeeringuid ja uusi väljakutseid, aga ka tavapäraseid ühispoliitikaid nagu teadus, siseturg, ühtekuuluvus ja põllumajandus.
„Euroopa Liidu järgmine eelarvekava näitab, millisena soovime näha meie ühist tulevikku. Selle eesmärk peab olema ühtsem ja tugevam Euroopa, mis pakub meie kodanikele ja ettevõtetele rohkem võimalusi,“ sõnas peaminister Jüri Ratas. „Hoolimata Eesti kiirest majandusarengust peaks ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähenemine ja omafinantseeringu kasv olema sujuvam. Nii saame jätkata vajalike investeeringutega transpordi ning sotsiaal-, haridus- ja tervisevaldkonna taristusse, aga ka maaelu ning teadmusmahuka majandusmudeli arendamiseks.“
Euroopa siseturu konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks on Ratase sõnul vaja uues pikaajalises eelarvekavas jätkata taristuprojektide toetamist ja ühenduste väljaehitamist. „Eestil, Lätil ja Leedul on vaja kiireid ja säästvaid ühendusi ülejäänud Euroopaga, mis aitavad meid paremini ühtse turuga lõimida. Rail Baltic toob Läti ja Leedu Eesti inimestele sama lähedale kui praegu on Soome ning võimaldab tulevikus kaupade sujuvamat liikumist Põhjalast ja Baltikumist kõikjale mujal Euroopas. Ka maanteetranspordis tuleb vaadata säästlikkuse ja tulevikulahenduste suunas, piiramata aga inimeste liikumisvabadust,“ lausus peaminister.
Ratase sõnul teeb Eestile muret ka põllumajandustootjate ebavõrdne kohtlemine ühtsel turul, mis on tingitud otsetoetuste taseme erinevusest. „Euroopa Komisjoni ettepanek põllumeeste toetusmäärade erinevuse vähendamiseks ei ole piisav. Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste toetused on ELi madalaimad, kuid tootmiskulud ELi keskmisest oluliselt kõrgemad,“ lausus Ratas. Komisjoni ettepaneku kohaselt jõuaksid otsetoetused Eestis 2027. aasta lõpuks 76 protsendini ELi keskmisest otsetoetuste tasemest. „Ühtlustamine peab toimuma meie hinnangul oluliselt kiiremini. Meie põllumeestele tuleb tagada Euroopa turgudel teiste liikmesriikide tootjatega võrdsed konkurentsitingimused,“ sõnas peaminister Ratas.
Peaministri sõnul peab ELi järgmine eelarvekava sisaldama vajalikke reforme ja investeeringuid, et saada ühiselt hakkama keeruliste tulevikuküsimustega. „Meie inimesed ootavad, et lahendaksime koos küsimusi, millega riigid üksi hakkama ei saa. Nendeks teemadeks on näiteks digitaalsed muutused, kliimaküsimused, rändega seotud mured ning Euroopa kaitse ja julgeolek. Peame investeerima tehnoloogiasse ja sotsiaalsesse valmisolekusse ning Euroopa julgeoleku kindlustamiseks välispiiride kaitsesse ja sõjalisse liikuvusse,“ sõnas peaminister.
Ühtekuuluvuspoliitika sõprade tippkohumisel osalesid lisaks Eestile Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari ning Euroopa Komisjoni asepresident asepresident Maroš Šefčovič ning Euroopa Investeerimispanga asepresident Vazil Hudák. Kohtumisel võeti vastu ühisavaldus.
Kohtumisel rõhutati vajadust jõuda uue pikaajalise eelarve üle kokkuleppele õigeaegselt, et tagada võimalikult sujuv eesmärkide saavutamine.
Euroopa ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada liikmesriikide vahelisi ebavõrdsusi ja kasvatada nende konkurentsivõimet ning lõimida siseturgu. Eelarveperioodil 2014–2020 saab Eesti ühtekuuluvuspoliitika struktuurivahenditena 3,5 miljardit eurot, millele lisandub 1,8 miljardit põllumajanduse, maaelu ja kalanduse toetusi. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt oleks aastatel 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika eraldised Eestile 3 miljardit eurot, millele lisanduks ligi 2 miljardit põllumajanduse, maaelu ja kalanduse toetusi. Vähenemine on tingitud peamiselt Eesti kiirest majandusarengust, millesse on panustanud ka senised Eli toetused. Samuti väheneb ühtekuuluvuspoliitika kogueelarve Ühendkuningriigi EList lahkumise tõttu kõigile liikmesriikidele kokku kümne protsendi ehk 37 miljardit euro võrra.
aru, et siis tuuakse siia ka rohkem euroopalikke “väärtusi” ehk väärakusi?
on lugeda, kuidas Jurka peab tõsimeeli poliitilisi altkäemakse “ühtekuuluvuspoliitika eraldisteks”.
Tõepoolest on naljakas, et see inimene nimega Naljakas on tegelikult labane ja ebaviisakas. Pole mõtet arvustada endast palju intelligentsemaid inimesi.
lükka ümber, mis sa muidu klähvid.