Esilehe lugu. Kadri Simson: Iga erakond peab arvestama pärast valimisi koostööga Keskerakonna valitsuses
Kesknädalale andis intervjuu Keskerakonna aseesimees ja Pärnumaa piirkonna juht, majandus- ja taristuminister Kadri Simson.
Keskerakonna ja peaminister Jüri Ratase reitingud on praegu kõrged. Konkurentide silmis ilmselt hirmuäratavalt kõrged. Kui räpaseks võib seoses sellega valimiskampaania Keskerakonna vastu veel järelejäänud kuude jooksul minna?
Tänaste erakondade toetusnumbrite puhul on selge, et iga erakond, kes peale valimisi siiralt soovib oma toetajatele antud lubadusi täita, peab arvestama valitsuskoostööga Keskerakonna valitsuses. Seega võib vihaseid ja isegi alatuid rünnakuid küll tulla, aga tark valija peab siis ka aru saama – need ründajad ei hooli tegelikust valitsusvastutusest.
Juhtkiri. Mailis Reps: Hea rahvaharidus vajab hoolt
Eesti rahvas öeldakse olevat hariduse-usku ja olenemata riigikorrast on haridust Eestis kõikidel aegadel väärtustatud. Olen olnud haridusminister kolmel korral ning näinud, kuidas Eesti koolikultuur ja õpetajatöö on muutunud ja arenenud eelkõige omariikluse perioodil. On toimunud tähelepanuväärne areng nii kooliõpetuse sisus kui ka õppekeskkondades. Olen käinud peaaegu kõikides Eestimaa koolides ja näinud, et positiivseid muutusi on palju ja et renoveeritud koolimajades on kindlasti parem nii õpilastel õppida kui ka õpetajatel töötada.
Tanel Kiik: Keskerakonna valimisplatvormi viis olulist eesmärki
Keskerakonna platvorm Riigikogu valimisteks valmib koostöös erakonnaliikmete, ekspertide ja kodanikuühendustega, rahvaga laiemalt. Nimelt korraldab erakond juba mitmeid kuid nii valdkondlikke nõupidamisi kui ka rahvakohtumisi üle riigi, et kuulda võimalikult laialdaselt Eestimaa inimeste mõtteid, soove ja tulevikunägemusi. Oleme kaasanud aruteludesse noori, pereinimesi, eakaid, ettevõtjaid, riigiteenistujaid ja kohaliku elu eestvedajaid – kõiki, kes soovivad kaasa mõelda.
Tõnis Mölder: Vähendame ravijärjekordi poole võrra
Ravijärjekordade lühendamist on poliitikud loosungina kasutanud juba aastaid, kuid reaalsete sammude väljatöötamist selle eesmärgi saavutamiseks on alustanud vaid tänane valitsus. Viimase 10 aastaga on ravijärjekorrad pikenenud peaaegu poole võrra, ent tulevik paistab märkimisväärselt helgem, sest suured ideed on leidmas laiapõhjalist toetust. Värsketest rahuloluküsitlustest selgub ka tõsiasi, et kaasarääkimise teemadest tunnevad Eesti inimesed kõige enam huvi just tervishoiu suhtes. Ja see on ka arusaadav, sest iga inimese jaoks on oluline, et kui ta vajab arstiabi, siis peab see olema kvaliteetne ja mõistagi ka kättesaadav.
Maria Jufereva-Skuratovski: Kes loovad ühiskonna väärtusi?
Ühiskondliku konsensuse piirid nihkuvad juba igapäevaselt. Nihkuvad vaenu ja agressiooni õhutamise poole. Vahel tekib mulje, et paljud inimesed ei arvesta sellega, et sõnavabaduse ja eneseväljendusega käsikäes käivad ka vastutus ja lugupidamine oponendi suhtes. Tihti me taunime anonüümseid kommentaatoreid, kes purskavad internetikeskkonda oma viha, haigeid fantaasiaid, vahel ka rumalusi. Arutleme selle üle, kas ja kuidas selle ilminguga võidelda või pigem mitte. Või pöörata sellele tähelepanu alles siis, kui otseselt meid hakatakse ähvardama?
Märt Sults: Haridussüsteemis tuleb inimkatsed lõpetada!
Mõni aeg tagasi sammusime üheskoos Eesti Vabariigiga uude sajandisse. 100 aastaga oleme jõudnud tähtsate tähisteni ning saavutanud nii mõndagi: Eesti kooliharidus on võrreldav Joosep Tootsi aegsega. Näiteks on nende aastate jooksul Eesti haridussüsteemist kujunenud üks maailma parimaid, mille „headust“ küll tänavapildis ning ostukeskustes pole nagu eriti märgata. Meil on tublid ja edukad noored, kellest üle poolte ei omanda PGS-s ettenähtud programmi ning meie koolides valitsev õpikeskkond on eeskujuks teistele Euroopa Liidu riikidele: avatud õpivorm; krooniline õpetajatepuudus; õpilaste massilised põhjuseta pidavad puudumised; nüüd õpilastel ka läbiotsimishirm; noorte elu paralleelmaailmas, mida pakub Internet; õpilaste suitsiidimängud; õpilaste „läbipõlemine“ väga varases eas jne.
Kaks sündi ja kolm elu – KALEV KALLO 70
Kalev Kallo sündis 6. detsembril 1948. Teist korda sündis ta aga 2017. aasta veebruaris, kui tuli üliraskest haigusest, lausa surmasuust, eluga tagasi. Selle kahe sündimise vahele mahub Kalevi kolm elu. Meremehe elu, ehitaja elu, poliitiku elu. Kalev Kallo on hingelt ja kutsumuselt meremees, parajalt romantiline, aga kindlasti mehine; kui vaja, ka karm ja otsekohene. Küllap peab tal hinges tõesti olema paras annus romantikat, miks muidu astus ta omal ajal merekooli laevajuhtimist õppima? Igatsus kaugete maade vastu, soov õppida tundma maailma, soov panna ennast proovile.
Lisaks kirjutavad värskes Kesknädalas: Vladimir Svet, Ardo Aasa, võrkpallitreener Avo Keel, Hillar Talvik, Mihhail Kõlvart, Vello Rekkaro.
Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 5. detsembri Kesknädalas. Kesknädal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse olulisi uudiseid igapäevaselt.