Juhtkiri: Hea rahvaharidus vajab hoolt

Mailis Reps, haridus- ja teadusminister, Keskerakond

Eesti rahvas öeldakse olevat hariduse-usku ja olenemata riigikorrast on haridust Eestis kõikidel aegadel väärtustatud. Olen olnud haridusminister kolmel korral ning näinud, kuidas Eesti koolikultuur ja õpetajatöö on muutunud ja arenenud eelkõige omariikluse perioodil. On toimunud tähelepanuväärne areng nii kooliõpetuse sisus kui ka õppekeskkondades. Olen käinud peaaegu kõikides Eestimaa koolides ja näinud, et positiivseid muutusi on palju ja et renoveeritud koolimajades on kindlasti parem nii õpilastel õppida kui ka õpetajatel töötada.

Tänu tehnoloogia arengule on muutunud tänased õppimisvõimalused, kuid ometigi on kõikidel aegadel kehtinud üks põhimõte: inimene õpib eelkõige iseendale ja saab selle läbi rikkamaks nii isiksusena kui ka kodanikuna. Kuigi oleme õppijatena erinevad, püüdleme ometigi kõik harituse poole elukestvalt õppides. Usun, et üks kõige olulisemaid eesmärke on tõsta kogu elanikkonna motivatsiooni elukestvaks õppeks, sest õppida pole kunagi hilja. Tööturu nõudlus on pidevas muutumises ja tänapäeval pole haruldus, kui 30-aastane magistriharidusega inimene alustab õpinguid kutsekoolis.

Kõige rohkem on vaja tähelepanu pöörata neile noortele vanusegrupist 16–24, kes ei õpi ega tööta. Selleks on vaja senisest paindlikumaid õpivõimalusi, kus saab ühendada üld- ja kutsehariduse ning kasutada varasema töö- ja õpikogemuse arvestamist, et jätkata õpingutega sealt, kus need mingil põhjusel on katkenud. Tulevikku vaadates oleks meil ilmselt sarnaselt Soome ja Taaniga mõistlik luua hariduskeskusi, mis hõlmaksid mitut omavalitsust ning kus oleks võimalik saada ühes asutuses kutseõpet, keskharidust ja täiendusõpet. Neid hariduskeskusi ühendab mitmete omavalitsuste ja haridusasutuste tihe koostöö, mida ka Eestis võiks rohkem rakendada. Väga edukalt töötavad meil eakate ülikoolid ning kindlasti on vaja, et võimalikult palju pensionile jäänud rahvast saaks endiselt osaleda ühiskonna probleemide aruteludes, tegevustes ja nende lahendamises. Elukogemus on palju väärt ja seda tuleb arvestada.

Keskmõte: Üks kõige olulisemaid eesmärke on tõsta kogu elanikkonna motivatsiooni elukestvaks õppeks, sest õppida pole kunagi hilja.

On rahvatarkus, mille kohaselt hea algus on pool võitu. Seepärast vajab erilist tähelepanu, et kättesaadav ja kvaliteetne alusharidus oleks haridussüsteemi lahutamatu osa. Tähelepanu tuleb pöörata tugiteenustele ning oluline küsimus on, kuidas toetada laste individuaalset arengut ning kuidas ära tunda iga lapse suutlikkust ja võimeid. See on eriti oluline hariduslike erivajadustega õpilaste toetamise juures. Tugispetsialistide kui äärmiselt vajalike töötajate olemasolu on ka õpetajatele suureks abiks. Alates sellest aastast toetame omavalitsusi täiendavalt 6 miljoni euroga, et vääriliselt tasustada tugispetsialistide tööd. Lisaks laiendasime tänavu alustavatele õpetajatele mõeldud enam kui 12 000 euro suuruse lähtetoetuse saajate ringi ka tugispetsialistidele.

Hea eesti keele oskus on vajalik nii eesti kui ka vene kodukeelega lapsele. Oleme käivitamas programmi, kus vene õppekeelega lasteaedadesse on tulemas 60 eesti emakeelega õpetajat lisaks praegusele kahele rühmas töötavale õpetajale. Olgu öeldud sedagi, et 2019 on eesti keele aasta, kus arvukate sündmuste ja tegevustega väärtustatakse eesti keelt ja tähistatakse eesti keele seadustamist riigikeelena sada aastat tagasi.

Meie hariduses on palju väärtuslikku, kuid on ka palju väljakutseid. Olen otsustanud uuesti kandideerida Riigikokku selleks, et kaasa aidata Eesti hariduse arengule eelkõige meie laste tulevikku silmas pidades. Kvaliteetse ja kaasaegse rahvahariduse eest, mis oleks kõigile kättesaadav ja lubaks võimetekohaselt elukestvalt õppida, on vaja jätkuvalt hoolt kanda.