Kaks sündi ja kolm elu – KALEV KALLO 70

Kalev Kallo sündis 6. detsembril 1948.

Teist korda sündis ta aga 2017. aasta veebruaris, kui tuli üliraskest haigusest, lausa surmasuust, eluga tagasi. Selle kahe sündimise vahele mahub Kalevi kolm elu. Meremehe elu, ehitaja elu, poliitiku elu.

Kalev Kallo on  hingelt ja kutsumuselt meremees, parajalt romantiline, aga kindlasti mehine; kui vaja, ka karm ja otsekohene. Küllap peab tal hinges tõesti olema paras annus romantikat, miks muidu astus ta omal ajal merekooli laevajuhtimist õppima? Igatsus kaugete maade vastu, soov õppida tundma maailma,  soov panna ennast proovile.

Öeldakse – küll sinust meri mehe teeb. See on ainult pooliti nii. Et merele minna ja merel aastaid vastu pidada, selleks peab juba mees olema. Meri lihtsalt praagib välja need, kes pole piisavalt tugevad. Üsna varsti, juba mõne kuuga. Laev on piiratud ruum ja seal on suletud seltskond, ning õige ruttu selgub, kes on kes. Sant inimene siin vastu ei pea.

Kalev sõitis merd kolm aastat madrusena, seejärel kapteni kolmanda abina. Need, kellega ta koos õppis või hiljem merel oli, on jäänud sõpradeks siiani. Oma lennust andsid nad välja koguni mahuka ja sisuka raamatu.

Küllap jäi Kalevi jaoks laev siiski kitsaks. Kes teda tunneb, teab – see mees vajab tegutsemiseks sootumaks suuremat tandrit, kui seda kasvõi kõige avaram alus pakub.

Aga armastus mere vastu on jäänud – Kalev elab Kakumäel, mere kohin on õue kuulda. Ja ta on siiani mures meie laevanduse pärast. Jonnaka järjekindlusega on ta juba paarkümmend aastat ajanud seda asja, et Eesti laevad sõidaksid Eesti lipu all. Visadus viib sihile – Keskerakonna valitsuse ajal see vist saabki teoks.

Kuival maal algas Kalevi ehitajaelu.

Töötas algul „Kooperaatoris”, seejärel tootmiskoondises „Silikaat”. Rööbiti tööga õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis tööstus- ja tsiviilehitust.

Siis tuli Tallinna suursündmus – olümpiamängude purjeregatt. Siin läks lahti suurejooneline ehitamine, ja selle juhtimiseks oli vaja asjalikke mehi. Kalev kutsuti Olümpiaobjektide Ühendatud Direktsiooni  direktori asetäitjaks.

Pärast seda juhtis Kalev 14 aastat Tallinna Ehitusametit. Alustas juhataja asetäitjana, lõpetas juhatajana. Tema ehitajakarjääri tipp oli aga töötamine Eesti Vabariigi teede- ja sideministrina 1995. aastal.

Kalevi käe all on valminud kümneid ehitisi.

Ka oma kodu on ta ise ehitanud.

Kui see kitsaks jäi, tegi mees südame kõvaks ja laskis vana maja lammutada. Ise ta seda lammutustööd kaema ei läinud – oma kätetöö hävitamist oleks olnud valus vaadata. Aga nüüd on sealsamas Kakumäel Kalevil uus ja kobedam kodu kerkinud. Eelmiseks juubeliks kolis sisse.

Kalevi poliitikuelu algas 1991. aastal. Ta on Keskerakonna asutajaliige, ja on oma erakonnale lojaalne olnud kõik need aastad.

Ta on olnud erakonna volikogu esimees ja korduvalt valitud erakonna juhatusse, kuulub sinna nüüdki. Palju aastaid on Kalev juhtinud Keskerakonna Haabersti piirkonda. Neli korda on ta valitud Riigikogu liikmeks. Aga  2015. aastal tõesti ainult valiti: erakonna Tallinna nõukogu palus Kalevil kandideerida volikogu esimeheks, ja sellel korral tuli Kalevil loobuda Riigikogu liikme mandaadist. See oli raske otsus – Riigikogu suhteliselt rahulik töö tuli vahetada linnavolikogu esimehe vastutusrikka ameti vastu. Aga Kalev pole kunagi kerget äraelamist otsinud.

Kohe valiti Kalev ka Euroopa Liidu Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmeks. Vähesed teavad – see, et 2017. aasta juuli alguses pidas selle komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjon oma väljasõidukoosoleku ning esindusliku konverentsi Tallinnas, oli suuresti Kalevi teene. See oli väärikas sissejuhatus Eesti eesistumise ajale Euroopa Liidus.

Lisaks ametitööle on Kalev olnud Poksiliidu president, on Eesti Panga nõukogu liige ja on täitnud muid ühiskondlikke ülesandeid.

Kalevit usaldatakse. Tal on kaks väga väärt iseloomujoont – kohusetundlikkus ja    nõudlikkus. Ta on nõudlik kõigepealt iseenda vastu. Just see võimaldab Kalevil ka teistelt tahta ülesannete kiiret ja täpset täitmist.

Kalev tõstab häält haruharva. Tavaliselt saab ta hakkama mõne humoorika ütlemisega või sarkastilise märkusega. Olen ise kogenud – see ajab asja tunduvalt tõhusamalt jutti!

Kalevi peale võib kindel olla. Mis lubatud, saab tehtud.

Kalevit armastatakse. Kui ta poolteist aastat tagasi võitles oma elu eest, saatsid Tallinna volikogu fraktsioonikaaslased talle soovide raamatu. Sinna kirjutasid kõik oma soovid Kalevile. Homme, juubelipäeval, võtab ta ehk selle raamatukese jälle kätte ja meie head soovid on taas Kalevi juures.

Mina soovin Sulle, hea sõber, õnne, rohkesti rõõmu ja edu valimistel! Nii et – täispurjes edasi!

Toivo Tootsen

Kalevi  kaasteeline