Riigikogu võttis täna vastu rahvastikuregistri seaduse muudatuse, mille kohaselt peavad Eesti elanikud täpsustama rahvastikuregistris oma elukoha andmeid vähemalt tänava täpsusega. Uus rahvastikuregistri seadus hakkab kehtima uue aasta esimesest jaanuarist.
„Olulise momendina tuleb omavalitsuse täpsusega aadress avalike hüvede saamiseks täpsustada,“ ütles Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Helmut Hallemaa.
Hallemaa ütles, et elukoha aadressi täpsustamata jätmisel jääb isik ilma avalikest teenustest.
„See puudutab vaid inimesi, kelle aadress on registris ainult omavalitsuse täpsusega,“ ütles Hallemaa. „Need, kelle sissekirjutus on konkreetsel aadressil, muretsema ei pea. Seni kehtinud “kohaliku omavalitsuse täpsusega” või “linnaosa täpsusega” aadressi määratlus kaob uuest aastast. Kõigil neil, kel täna puudub konkreetne aadress, kuid registris on märge elukoha kohta valla, linna või linnaosa täpsusega, saab uuest aastast olema see lahter täiesti tühi.“
Hallemaa ütles, et muudatus puudutab inimesi, kes pärast kolimist pole oma elukoha andmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad enda elupinnalt välja registreerida. „Selle tulemusena on inimese elukoht jäänud linna või valla täpsusega – nt Viljandi linn (puudub tänav, maja),“ selgitas Hallemaa. “Omaniku algatusel väljaregistreerimisel ei pruugi inimene seda ise teadagi.“
Hallemaa sõnul tuleb inimestel kindlasti oma aadressi seaduse kohaselt täpsustada, sest seda tegemata jättes jäävad nad ilma omavalitsuste poolt pakutavatest avalikest teenustest.
„Kui ei ole aadressi, siis ei ole ka avalikke teenuseid,“ ütles Hallemaa. „Tallinlaste puhul tähendab see näiteks tasuta sõiduõiguse kadumist. Samuti ei ole võimalik saada sotsiaaltoetusi ning Tallinna makstavat pensionilisa, kustuvad ka inimese andmed korterijärjekorras.“
Hallemaa ütles, et seadusemuudatus puudutab hinnanguliselt 37 000 Eesti elanikku. „Päris suur osa neist elavad välismaal ja tõenäoliselt muudatuse mõju ei tunne. Esimene üllatus võib tabada neid, siis kui soovitakse elektrooniliselt hääletada ja see ei õnnestu,“ sõnas Hallemaa.
Hallemaa soovitab inimestel kontrollida oma andmeid Eesti.ee keskkonnas ja veenduda, et sissekirjutus on olemas konkreetsel aadressil. „Juhul, kui see on kohaliku omavalitsuse täpsusega, siis tuleks andmeid internetis uuendada või teha seda linnaosavalitsuses või vallavalitsuses,“ ütles Hallemaa. „Oma elukohateate saab anda ka üüripinna osas. Kõige paremat nõu saab linnaosavalitsusest või kohalikust omavalitsusest.“
Riigikogu võttis täna vastu Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega muudetakse elukoha andmete kehtivuse lõppemise kuupäeva, kui inimese elukoht on rahvastikuregistris ruumi omaniku õigustatud nõudmisel märgitud linna või linnaosa või valla täpsusega.
„See muudatus mõjutab olulisel määral kohaliku omavalitsuse tulumaksu ja tasandusfondi laekumist, nende arvestuse alusena kasutatakse rahvastikuregistri andmeid 1. jaanuari seisuga,“ ütles riigikogu liikme töö kõrval ka linnavolikogu liikmeks olev Hallemaa.
„Muudatus hoiab ära negatiivse mõju kohaliku omavalitsuse 2019. aasta eelarvele ja annab omavalitsustele aega juurde, et tegeleda nende inimeste teavitusega, kelle elukohaandmete kehtivus lõpeb.“
milleks siis isikukood on? Küsige Kapo käest, kus keegi etgelikult elab, sellel nuhkasutisel ju kõikide üle selge pilt. Ühendage vaid oma andmestikud ja kõik korras.