Jüri Ratas: pärast 17 aastat liigub laev viimaks õigel kursil

Keskerakonna volikogul poliitilise ettekande teinud erakonna esimees, peaminister Jüri Ratas tõi välja, et töörahu taastanud valitsus ei või ühtegi päeva niisama tiksuda, sest pärast Reformierakonna valitsusaastaid on veel palju teha.

Ratas sõnas erakonnakaaslastele peetud kõnes, et viimased nädalad on olnud väga keerulised – nii mõnigi analüütik ennustas koalitsiooni lõppu ning opositsioonipoliitikud valmistusid ministriametiks. Ta kinnitas, et ühiste pingutuste ja tugeva meeskonnavaimu toel leiti lahendused ning taastati rahulik töörütm. „Nüüd on kõige olulisem võtta 12. detsembril Riigikogus vastu 2019. aasta riigieelarve, mis viib kogu Eestit edasi ning tõstab meie inimeste heaolu,“ rõhutas Ratas.Ta lisas, et ühtegi päeva ei saa ega tohi Eesti Vabariigi juubeliaastal lasta niisama mööda tiksuda. „Järgmisel kolmel kuul on mitmeid olulisi küsimusi, mis vajavad lahendamist või rakendamist: õiglane pensionireform; hoolduskoormuse küsimus; e-residentsus 2.0; alushariduse reform, et lasteaiad oleksid hariduse lahutamatu osa; õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike ja päästjate palgatõusud; kaubalaevad Eesti lipu alla; Soome kaasamine Rail Balticu arendamisse; regionaalsete programmide käivitamine Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal ja veel palju muud,“ loetles Ratas.

Peaminister ütles, et kahe aastaga ei ole võimalik tasa teha 17 aasta jooksul kuhjunud ebavõrdsust ja ebaõiglust ühiskonnas, kuid Keskerakonna juhitud laev liigub viimaks õigel kursil. „Keskerakonnal on väga palju märgilisi saavutusi ette näidata: lisaraha tervishoidu, kaasav majanduskasv, tugev regionaalpoliitika, tasuta maakondlik ühistransport, jätkusuutlik maaelu, kättesaadav ja kvaliteetne haridus ning kindel välis- ja kaitsepoliitika,“ nimetas peaminister mõned.

Ta tõdes, et viimasel ajal soovitakse valimisdebatti viia hetkeemotsioonide ja hirmutunde peale, kuid Keskerakond ei lähe oponentide püüdlustega kaasa. „Me räägime presidendi otsevalimistest, erakorralisest pensionitõusust, peretoetuste tõstmisest ja õiglase riigi ehitamisest kõigile. Keskerakond mõistab, et meil on ainult üks Eesti,“ rõhutas peaminister ning lisas, et Eestimaa elanikud saavad peagi otsustada, millist riiki nad järgmised neli aastat näha soovivad. „Kas õiglast Eesti riiki, kes ei jäta kedagi maha? Või riiki, kus igaüks seisab vaid iseenda eest ning valitsus vaatab tegevusetult pealt, kuidas maapiirkonnad elanikest tühjenevad ning majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus süvenevad,“ lõpetas Ratas.

10 kommentaari
  1. Pärast 2 aastat ago
    Reply

    17 aastat liigub laev viimaks kursil, mis viib karile nimega SOTSIALISM. Kuigi sääl on ootamas vrakid SSSR, Kuuva, Kamputšea, Vjetnam, Štipeeria. Vaadake et te enna kari kimmide laevukesega kokku ei põrka ja põhja ei lähe, seal veel jubedam kapten pimesi laeva juhtimas.

    • Jaan 2 aastat ago

      Karile nimega sotsialism? 🙂 Lugupeetav, Soomes oli 90-ndate lõpus ametiühingute liikmeks 80% tööealistest elanikest. Nüüd on pelgalt 60%. Soome heaoluriik on kokku klopsitud tumepunase vasaraga…

      …Soome KELA suudab tagada elanikele elukestvuse, mida USA eratervishoid ei suuda tagada 4 korda rohkem raha kulutades.

      Sotsialismi vastand, piiramatu kapitalism… ei ole õnnelik koht. Vangis istuvate USA elanike protsent on suurem, kui vangis istuvate Hiina elanike, Venemaa elanike, Mehhiko elanike protsent… jah, Põhja-Koreas istub rohkem. Miks? Miks on jõukas riigis sihuke bardakk lahti? Ebavõrdsuse tõttu. Selle tõttu, et kes kaotajaks jääb, peab hakkama varastama ja röövima…

      …kas lugupeetav teab, kui mitmekordseks kasvab Soome lapse risk tegeleda kuritegevusega, kui ta kasvab üles vaesuses? Ma tean, HS kirjutas suvel… kolmekordseks.

      Tohib, tsiteerin veel edetabeleid, mille tipust Eesti praegu alles alla ronib (edetabelikohad on valdavalt 2016. aasta seisuga). Varastan siinkohal sõnastuse anarhistidelt, kuna nad lubavad mul:

      1. koht Euroopas soolise palgalõhe alal [allikas: Eurostat]
      2. koht Euroopas noorte varakult jooma hakkamise alal [allikas: ESPAD]
      3. koht Euroopas soolise eluea lõhe osas [allikas: Eurostat]
      4. koht Euroopas leibkondade varaline ebavõrdsuse alal [allikas: Eesti Pank]
      4. koht Euroopas tervishoiu põhiteenuste ebaühtlase katvuse alal [allikas: Praxis]

      Jaa, sotsialism on see, mida Eesti veel tükk aega juurde vajab…

    • Soomes 2 aastat ago

      ka midagi toodetakse, mis maailma släheb. Mida on meil vastu panna?
      Sotsialismi vastand ei ole kapitalism, need on omavahel läbi põimunud. Selline vastandamissoov ja -haigus on pärit sovetski ajast ja vaimust ning tõendab tiblalikkust.
      Ära usu pimesi igasuguseid kallutatud nimekirju ja järjestusi. Sa parem tungi sisusse, mis asi on palgalõhe ja kuidas need kenad “arvud” on saadud. Ütlen sulle ette, et on võetud meeste ja naiste palgad kokku (maksuametite andmetel) ning jaotatud need sooti. Kuid tegelik lõhe oleks siis, kui samal tootval töökohal oleks sama asja eest erinev hinne. Kahjuks see meil on, kuid meeste kahjuks. Näiteks kui meestreial toodab samu punne (võrdluseks 1 punn 1€) 1000€ eest kuus, siis saab ta kätte 900€, naistreial toodab 500 punni ja saab 500€. Meestreial saab seega punni eest 90 senti, naistreial 100 senti ehk 11% rohkem. Seega pole nöök mitte sooti, vaid töökuseti. Kes on töökam, seda röövitakse rohkem, sest tema maksab kliki altkäemaksude ühiskassasse, vähemtöökas aga mitte või vähem. Selline ebavõrdne nöökimine ongi sotsialistliku jaotamise alus. Tuletan meelde, et 1930ndatel oli Stalini hüüdlauseks “igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema panuse järgi”, see oli nn sotsialistlik hüüdlause. Kommunistlik hüüdlause küõlas aga nii: “igaühelt tema võimete järgi, igaühele tema vajaduste järgi”. Nagu näed, on panus vahetatud vajadustega. Mis sest, et ka seda panustamist moonutati.
      Kas Mikko Marianne saab vähem raha kui temaga samal tasemel muu riigikogulasest mees? Vaevalt küll, sest siis oleks terve Toompea täis oksendatud.
      Ebavõrdne palk on tingitud tehtud töö ebavõrdsest hinnangust. Sest meil ei saa ühesugust palka sanitar, koristaja, kaevur, vedurijuht, professor, õpetaja, uksehoidja jmt. Palgaga hinnatakse vastava ameti või kutse väärtust ühiskonnale, ehkki ilma lenduriteta saame hakkama aga ilma koristajateta mitte. Hinnagut mõjutab tehtava töö raskus, eluohtlikkus, ajuvajadus, igapäevaelust eemaldumus, vastikus, räpasus jne. Kui kaevur saaks samuti 1500€ kuus nagu koristaja, siis vaevalt ta elu ohustama maa alla läheks. Mu isa oli kaevur ja nend ekeskel elades nägin, milliseid haigusi nad põdesid (reuma, hingamishaigused), sellisel tööl pole 50-aastane enam midagi väärt. Tundsin isegi, et 50sena ma ei suuda enam noortega samaväärselt ronida ega roomata, minu tööviljakus langes märgatavalt iga eluaastaga. merele ei taheta võtta madruseid üle 45 eluaasta, sest nad ei suuda kõiki töid teha, aga on vaja. Elu kirjutab ise vanusepiirid ette. Need varasemad pinsilejäämistingimused pole laest võetud.
      Sooline eluiga on samuti umbluu. Loodus on selle juba ette määranud, et naine on elujõulisem. Seda üle ilma. Meil püütakse küll esitada igasugu väljamõeldisi, et meie hävitame end käraka ja tubaka ja muuga aga nad ei suuda põhjendada, miks kärakavaenlased muslimid varem ära surevad või üldse autodeta saarteelanikud sama teevad?
      Praegu on meil moes lärmi lüüa, kuidas valitsused on meie eluiga tõstnud ja lausa aastate kaupa. See on ülbe vale! Me sureme endiselt valdavalt enne 100ndat eluaastat, vaid paarsada suudavad selle ületada ja neistki pooled või rohkem hooldekodudes, kus neid tehislikult elus hoitakse. Me ei ela sugugi kauem, vaid samakaua kui 50 ja 100 aastat tagasi. Vähenenud on vaid õnnetuste arv, kuid need ei lähe loomuliku eluea ehk elamisea hulka. Kui 10000 noort laseb siit varvast, siis keskmine vanus loomulikult kasvab, kuid see ei tähenda, et inimesed kauem elaks. Lollikesi on nende arvudega kerge petta.
      Naiste ja meeste elamisea vahe ja suhe kõigub ka naaberriikide vahel ja see pole mingi eriline näitaja. Küll on näitaja looduse mõju. Kui sul on ümberringi puhas õhk ja rohelus ning sa ei pea kisklema lärmavate naabritega, siis loomulikult on see su tervisele kasulikum. Nägin sellist eluviisi Islandis ja Norras. Seal elatakse tervislikumalt, mitte ei koguneta kampa üksteist häirima ega ole vaja ka hingata sisse läppunud suitsu nagu meil Kirde-Eestis ja Tallinnas. Võrdlesin keskmisi eluigu maailma maades ja just meile ihaldatud soojades maades surrakse rutem. Sest hingamine on kuumuse tõttu raskendatud. Samas keskmägedes on õhk puhas ja paraja rõhuga ning eluiga pikem.
      Et ei petaks vähese erandid, tuleks kõike arvutada nii, et ei arvestataks 2…5% äärmustest. see nagu spordis hüppas Beamon 8.90, teised napilt üle 8, kuid see 8.90 polnud teiste näitaja. 100m-s olid vahed aga 0,1…0,2 sekundi sees. Usaldusväärse pildi saame aga siis, kui arvestaks tulemusi võrreldes oma aja 10nda tulemusega spordialati.
      leibkondade varalist ebavõrdsust pole uurinud, kuid näen ette, et see jaotus on tinglik ning vaieldav. me ju ei teagi, kes kellega elab kokku või üksi. Need arvud on samuti toodud vaid arvude pärast.
      Tervishoius olen võhik, ei oska kaasa rääkida.
      Et noored joovad varasest peast, oleme ise süüdi. meie vaimsus mandub, see saab alguse juba koolist. Haridust türüivad aga karide vahel Mailis ja ega tema eelkäijadki ole arukamad olnud. laiateaduslik haridus sai meil surmahoobi 90ndate alguses, kui kõik ensvlik loeti valeks ja pahaks. Praegu veetakse koolist läbi iga laisk ja loll, keskas on vaja vaid teada, kus asub peldik koolis ja 1 punkt on sul käes.

    • Jaan 2 aastat ago

      Aitäh sisulise vastuse eest.

      Mul on kaks olulisemat vastuväidet, postitan lootuses et loed….

      > Sa parem tungi sisusse, mis asi on palgalõhe ja kuidas need kenad “arvud” on saadud.

      Minu kokkupuude sellega on nii teoreetiline kui otsene. Ma töötan alal, mis tegeleb andmetega… ja mõne ettevõtte palganimekirju vaadates tuleb masendus peale. 🙁 Palganimekirja alumine ots kattub üsna täpselt vene keelt kõnelevate naisterahvaste valimiga. Kui palk on sama suur, kui keskmine vanaduspension, siis kui suur tuleb vanaduspension?

      > Naiste ja meeste elamisea vahe ja suhe kõigub ka naaberriikide vahel ja see pole mingi eriline näitaja.

      See kõigub vastupidises korrelatsioonis palgalõhega. Need on sama probleemi eri ots. Kui raha nimel konkureerimine jääb meestele, siis surnuks töötamine, surnuks joomine, surnuks sõitmine jääb kah meestele. Küsimus on ühiskonna hoiakutes, sügavalt juurdunud hoiakutes… Eestis on sooline eluea lõhe ebanormaalselt suur. Hollandis alla 4 aasta, Soomes alla 6 aasta. Eestis, julgelt kümme aastat…. see ei ole ühiskond, see on tsirkus. :O

  2. üks küsimus 2 aastat ago
    Reply

    Soomlased laulsid oma riigi sünnipäeval imeilusa laulu :”Palju õnne kallis kodumaa, kus olen õnnelik, kus tahan elada ja kus tahan surra!” Öelge palun ,Miks seda sama ei saa eestlased laulda!”, “Miks on võetud meilt kõige kallim ja hingematvalt armsaim, meie kodumaa, seda tükk, tüki haaval meilt ära kiskudes, “Põhiseadust” eirates , meie “Komberuumi” laiendades, nii, et lõpuks sellesse upume!”

    • minult pole midagi ära võetud 2 aastat ago

      täitsa olemas see kallis kodumaa, saab vabalt öelda mida tahad, saab tööd teha, saab reisida kuhu soovid. Minna välismaale õppima, töötama. Kõik uksed on valla, ainult tegutse. Siin aga käib üks hala teise järel. Kas ikka peab nii palju virisema? Äkki oleks ise natuke aktiivsem ja töökam ja otsiks endale parema palga töökoha. Peaminister ei ole teile tööandja, saage juba ükskord aru. Tema juhib riiki mitte, Maxima poode.
      Soovitus, kuula vähem EKRE hüsteeriat, siis elad rahulikumalt ja õnnelikumalt. Kus need pagulased on, mida meile 4 aastat tagasi lubati hordide viisi EKRE poolt. Pommidki pidid plahvatama. Kus need on? Äkki elaks tänases päevas ja usaldaks rohkem inimesi. Kas Ratase juhitav Keskerakond on meie riigile sedavõrd ohtlik, et peab taolisi kirjakesi kirjutama. Väidan et ei ole. Ohtlik on äärmuslus, ohtlik on viha ja vaenu õhutamine, ohtlik on elanikkonna lõhestamine. Kas Keskerakond teeb seda kõike? Ei tee ju.

  3. veel üks küsimus.... 2 aastat ago
    Reply

    Kui “TÕE!” rääkimine ja tuleviku pärast muretsemine …on hirmutamine—siis jah, teil on õigus. “TÕDE!” tuleb peita ettetõmmatud kardinate taha, sellest tuleb rääkida sosinal , piiludes hirmunult ümberringi, ega keegi kuule-näe, nagu kallil “nõukogude ajal: Vaatasin eile õhtul Soome filmi “Tundmatu sõdur!” ja austus soomlaste vastu tõusis kordades, nemad julgesid oma “TÕE!” eest relv käes seista, Venelased kutsusid soomlasi üle tulema, siis saavad nad leiba, soomlased vastu, tulge meie poole, saate leivale ka või peale. Minu isa töötas Balti jaamas kui Venemaalt tulid vagunid, külgedel kirjad “Nälgivatele eesti talupoegadele!”, vagunites kopitanud vili, samas ründasid kotipoiste hordid eesti talusid—kus on “TÕDE!” Mida pakute teie lugupeetud peaminister “Maxima” kassas küürutajale—võid leiva peale, aga kindlasti mitte. Teie moonutate “Tõde!”, pisendades, murendades selle tükkideks, nii, et “TÕDE!” kaobki olematusse, järgi jäävadki ainult “hüüdlaused!” Ma ei kirjuta “Kesknädalasse mitte kirjutamise enda pärast vaid murest kantuna, kuna vale varjutab “TÕE!”, kas vaikimine selle olematuks teeb, on iseasi.

  4. Mis 2 aastat ago
    Reply

    puutub soolisse erinevusse, siis toetun CIA andmestikule (OECD andmed vahel erinevad kõvasti):
    https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b2/Comparison_gender_life_expectancy_CIA_factbook.svg

    (ei tea, kas laseb veebiviite läbi)

    Roheline joon tähistab võrdset oodatavat eluiga. Nagu näha, elavad mehed kauem vaid Botswanas ja Ngwanes (meil: Scaasimaa), samuti pisiriigis Montserratis. See tundub olevat seotud sugukondliku tööjaotusega, mis suretab naised varem välja.
    Naised elavad kauem Jaapanis 6,3a, Soomes 5,5a, valdavalt 3…5a. Eestis 9,3a, Poolas 7,7a, Vietnamis 9,4a, Lätis 9,6a, Sakartvelos 8a, Leedus 11a(!), Belarusis 11,5a, Venemaal 11,6a, Pakistanis 2a, vaeses huineas 1,6a ainult, Malis 0,1a. Igatahes ei saa ainult sissetuleku järgi eluea arinevusi seletada, põhjused on keerukamad.

    Ajalugu vaadates on toodud erinevaid andmeid eluea kohta, kuid nende andmete viga seisab nn keskmises. Arvesse on võetud ka surnult sündinud, mis on põhjustatud olnud just oskamatust sünnitusabist ja posijate kasutamisest loodususklike juures.
    Samuti on mõjutanud eluiga õnnetused (tööl, jahil, putukad), haigused, arstiabi puudumine, vale arstimistava, toitumus, ilmastik, elustik, kaitsetus looduse vastu, kuriteod, sõjad.
    Kuid need moonutavad nn loomuliku elamisea määramist. Nt 2000 aastat tagasi Kreekas oletatakse, et siis surdi 37..41-aastaselt, kuid me teame mitutkümmet õpetlast ja kirjanikku, kes elasid 75 ja kauem, mõned ka üle 90 aasta. Palju praegustest kreeka teadlastest ja kirjanikest nii kaua elab? Vaevalt et rohkem, sest mõjuvad juba 20. ja 21. sajandi kahjulikud mõjud. Needki kauaelavad saavad arstiabi, et tehislikult eluiga pikendada.
    13. sajandil elanud inglise aristokraadid 64 eluaastani, lihtrahvas elanud poole vähem. Loomulik, et see pole loomulik eluviis ja võrdne võimalus.
    Muutused elueas ei käi nii kiiresti nagu sageli andmeid esitatakse. Nt olevat valgete ja mustade eluiga USAs langenud 17 aastaga 3,3 aastat (mustade kasuks), loomulikult ma selliseid arve ei usu. 200 miljoni seas ei saa toimuda nii järske muutusi, sest siis saaks juba oletada, et 50 aasta pärast elaks neegrid palju kauem. Tegemist on mingi valikuveaga või muu moonutatud arvutusalusega (nagu meil muudetakse, et paista eelmise aastaga võrreldes kenamalt).
    Oma osa on ka rahvuslikes geenides. USAs elavat Aasia päritolu naised 4,6 aastat kauem kui hispaania päritolu naised, Aafrikast pärit neegrid veelgi vähem.
    Me nutame sageli, et meil elatakse vähem kui mujal. Järelikult oleme oma elu valesti korraldanud, et vara lahkume. 100-aastaseid ja vanemaid olevat Jaapanis miljoni kohta 347, USAs 232. Kuid Eestis pidi mingitel andmetel olema neid 200 kandis. Seega langeb meil välja mitte igivana earühm, vaid sellele eelnevad kümmeaastakud. Oskan vaid oletada, et põhjuseks on kõikuvamad elamisharjumused, millistest kahjulikumad esinevad just meil. Jaapanis käies panin tähele, et nende elukorraldus väikelinnades ja külades on küllaltki ühtlane. Meil aga on erinevus ränk.

    • Vead 2 aastat ago

      Scaasimaa – Svaasimaa
      huineas – Guineas

  5. uskmatu 2 aastat ago
    Reply

    Hr.Ratas on unustanud pooled oma lubadustest millest rääkis ennem peaministriks saamist ja seda nimetab siis õigeks kursiks.Võib olla oleks veel võimalik rohkem töötavaid pensionäre kottida ? Kui teha astmeline tulumaks siis tuleb see ka teha aga mitte niisugune tavainimest vihkav süsteem !

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.