Tark sotsiaalpoliitika tagab õiglasema riigi

Ardo Aasa, Paikuse osavallakogu liige, Pärnu linnavolikogu sotsiaalkomisjoni liige

Olles õppinud ise ülikoolis sotsiaaltööd ja tegutsedes selles valdkonnas aktiivselt ka praegu, näen ma selgesti, mis on sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö sidususe põhiline murekoht.

Eesti sotsiaalpoliitika kujunemine on olnud pikk protsess ning sotsiaaltöötajate koolitaminegi praeguses Eestis väga pika ajalooga. Ühiskond on meil suuresti muutunud, sest sotsiaalpoliitikat käsitletakse järjest enam sotsiaaltöö sidususe kontektis ehk vaadeldakse medali mõlemat külge alati koos. Kõik riigi sotsiaalpoliitilised sammud otseselt mõjutavad sotsiaaltöö kvaliteeti laiemalt. Sotsiaalpoliitilisi meetmeid rakendavad ellu vahendajad ehk sotsiaaltöötajad, kes peavad vastavalt oma tarkusele ja oskustele leidma paremaid ja targemaid lahendusi. Ühiskond peaks seetõttu ka rohkem hindama kõrgharitud sotsiaaltöötajate rolli, kes oma keerulises töös aitavad riiklikku sotsiaalpoliitikat targalt ellu viia, tehes seda efektiivselt ja majanduslikult otstarbekal moel, mis ongi targa sotsiaalpoliitika üks peamine eesmärk.

Haritud sotsiaaltöötajast spetsialisti palk, mis iganes sihtgrupiga ta ei tegeleks, peab olema töö raskuse ja suure läbipõlemisohu tõttu võrdne vähemalt Eesti keskmise palgaga. Tulemuslikku ja tarka  riiklikku sotsiaalpoliitikat saab ellu viia vaid õiglaselt tasustatud ja tark sotsiaaltöötaja. Nüüd me kahjuks teame, kui madalad on sotsiaaltöötajate palgad, mistõttu suure südame ja empaatiavõimega inimesed lähevad uusi väljakutseid otsima, kuigi heaoluühiskonna poole püüdlemine riigis võib tekitada  sootuks sotsiaaltöötajate põua.

Erakonna sotsiaalne joon

Sotsiaaltöö põhimõte on tagada väärikus, vältimatu abi ja solidaarsus hättasattunute suhtes, sest nii see on normaalses ühiskonnas. Riigipoolne abi peab olema tagatud, kuid ka inimene ise peab siinjuures võtma vastutuse oma heaolu eest, parimal võimalikul viisil, milleks ta on võimeline. Õpitud abituse juurutamine ei aita sotsiaaltöö arengule kuidagi kaasa.

Tõhus ning jätkusuutlik sotsiaaltöö peab jälgima omavahelist sidusust riikliku sotsiaalpoliitika rakendamise raames, ehk riik peab tegema kõik selleks, et sotsiaaltööks oleksid olemas vajalikud töötajad, oleks sotsiaaltööks vajalikud instrumendid ja ressursid nagu seadusandlus ja töötajad, ning tagatud oleks sotsiaaltöö üldine väärtustamine ühiskonnas, sest sotsiaaltöötaja, kes teeb oma tööd südamega, on riigis väärikuse ja õigluse tugisammas, ning sotsiaaltöö arengusse panustades tagame ühtlasi ka õiglasema riigi kõigile.

Olles ise Keskerakonnas peaaegu ligi 20 aastat, tunnen sotsiaalvaldkonna praeguste arengusuundade üle siirast heameelt, sest Keskerakond jätkab ka  majanduspoliitikas väga tugevat sotsiaalset joont ehk, teisisõnu – me vaatame Eesti riigi arenguküsimusi sotsiaal-majanduslikust aspektist. Igasugune majanduspoliitiline samm mõjutab tugevalt sotsiaalpoliitikat ja sotsiaaltöö efektiivsust. Võime olla täna erakonnas uhked, et meil on selles valdkonnas suur kompetents ja ressurss, kuidas tasakaalustatud arengut ja õiglast riiki ellu rakendada. Me töötame erakonnas selle nimel igapäevaselt, et Eestis oleks iga kodanik hoitud ja kaitstud.

Tark sotsiaalpoliitika

Tark sotsiaalpoliitika peab olema õiglasema Eesti üks põhieesmärke, sest selle pikemaks perspektiiviks on heaolu tagamine ühiskonnas, vaid sotsiaaltoetuste ühetaoline jagamine oleks liiga libe tee ega saaks olla kokkuvõttes jätkusuutlik. Nüüd tunnen kindlalt, et Keskerakond näeb tervikut oma sotsiaalpoliitilistes seisukohtades ja programmis, mis tähendab  sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamist, teenuste igakülgset arendamist koos vajaduspõhiste rahaliste toetustega kombineeritult.

Toetame veelgi enam riiklikult sotsiaaltöötajate pädevuse kasvu, loome sotsiaaltöötajatele õiglasema palgasüsteemi, sest just haritud ja tark sotsiaaltöötaja on riigis inimväärikuse, õiglustunde ja inimõiguste garant, kes esindab riiki, kui hättasattunud ta juurde mingil põhjusel peaksid jõudma.

Sotsiaaltöö peab olema tõhus ka majanduslikult, sest riigi rahaga mõtlematult käitudes ei loo me tarka sotsiaalpoliitikat, vaid tekitame probleeme juurde. Riik võtab vastutuse tagada hättasattunule vajalik tugi ja abi, kuid ka inimene ise  peab oma oskuste ja teadmiste piires võtma vastuse oma elu ja heaolu eest parimal võimalikul moel.

Tark sotsiaalpoliitika austab inimeste põhiõigusi ja tagab väärikuse igaühele raskes olukorras, kuid samuti peab tark sotsiaalpoliitika tegelema ka mahuka ennetustööga, et sotsiaalseid probleeme juba eos saaks ennetada ja ühtlasi ära hoida suurema kahju tekkimine. Tagajärgedega võitlemine on alati raskem kui ennetustöö.

Targas sotsiaalpoliitikas märkame hättasattunut õigeaegselt, rakendame koordineeritult kõikvõimalikke meetmeid, et allakäiguspiraal saaks peatuda võimalikult kiiresti, sest inimese tagasiaitamine allakäiguspiraalist ülesse võib ühiskonnale olla kordi kulukam ja ressursimahukam. Samuti ei tohiks sotsiaalselt hätta sattunud  inimesed jääda krooniliselt sotsiaaltoetustest sõltuvaks, vaid suudaks taas läbimõeldud sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat põimides eneses taas leida motivatsiooni, et ühiskonda panustada, mitte jääda abivajajaks.

Riigikogusse valituks osutudes võtan oma südameasjaks seista targa sotsiaalpoliitika põhimõtete eest, sest selliselt on riik efektiivsem, jõukam, inimlikum ja õiglasem kõigile!