Eesti on maailmas eeskujuks avatud ja kaasava haridussüsteemiga

Eesti on maailmas eeskujuks avatud ja kaasava haridussüsteemiga. Foto: THM

Sel nädalal toimunud UNESCO hariduse tippkohtumisel arutati ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 haridusvaldkonna eesmärkide täitmist. Eestit tõsteti taas esile kui novaatorlikku riiki, kus inimesed on avatud haridusuuendustele ja digilahendustele.

Tippkohtumisel Eestit esindanud ning kolme sisulise ettekandega esinenud haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul ei ole eestlaste jaoks enam uudiseks innovaatiline ja avatud lähenemine hariduses, küll aga maailmas oleme teistele riikidele suunanäitajaks ja eeskujuks. „Tippkohtumisel osalenud kolleegide sõnul on meie haridussüsteem imeline – oleme teerajajad mitmes valdkonnas, meie digilahendused hariduses üllatavad kõiki, meie noored on kaasaegsete oskuste ja teadmisega. Seda oli hea kuulda ning veelgi suurem rõõm on meie kogemusi teistega jagada,“ sõnas minister Reps. „Tegelikult teame seda ise juba ammu, et meie haridus on väga hea ning eesmärgiks ei ole enam tippu jõuda. Me juba oleme tipus. Seetõttu arutasime kohtumisel üheskoos, kuidas leida nutikaid võimalusi selleks, et haridus tipus ikka püsiks,“ lisas minister.

Eesti on eeskujuks teistele riikidele

UNESCO liikmesriikide ja partnerorganisatsioonide tippametnike töörühmades jagas minister Reps Eesti parimaid praktikaid õpetajaameti ja alushariduse sessioonides. Õpetaja mainega seotud paneelis osales minister peakõnelejana, teda täiendasid Belgia, Senegali ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) esindajad. Arutelu keskmes oli küsimus, kuidas tõsta õpetajaameti mainet. Reps rõhutas vajadust pöörata rohkem tähelepanu õpetajate professionaalse arengu toetamisele ning koostöö soosimisele. Eestit toodi hea näitena esile riigina, kus koolijuhtidel on suur autonoomia õpetajate karjääri toetamisel, suunamisel ja arendamisel. Lisaks sellele tunnustati Eestit seni tehtud sammude eest õpetajaameti väärtustamisel ja maine tõstmisel.

Samuti andis minister olulise panuse alushariduse kvaliteedi ja võrdse ligipääsu teemalises sessioonis põhiesinejana, tõstes esile kaasava hariduse olulisust ja kõigi laste eripäradega arvestamist juba lasteaias. Eesti on enamusele UNESCO liikmesriikidest eeskujuks kõigile võrdse ligipääsu tagamisega alusharidusele ning seda rõhutati arutelude käigus korduvalt.

Kohtumise teisel päeval toimus kõrgetasemeline ümarlaud hariduse rollist ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel. Ümarlaual, kus lisaks Mailis Repsile osalesid Cambridge’i, Cornelli ja Wageningeni ülikoolide tippteadlased ning Bulgaaria, Keenia ja Venezuela aseharidusministrid, arutati hariduse rolli kestlikku, jätkusuutliku, kaasava ja ühtse ühiskonna loomisel. Minister rõhutas pideva haridusse investeerimise olulisust ning uute oskuste omandamise toetamist. Eesti on maailmas heaks eeskujuks ja üheks teerajajaks elukestva õppe strateegia ja põhimõtete juurutamisel.

Deklaratsioon kaasava ja võrdse arengu tagamiseks

Ministrite kohtumise kokkuvõtteks võeti vastu deklaratsioon, millega lubatakse ühiselt pingutada haridusvaldkonnas kaasava ja võrdse arengu tagamiseks:

  • Haridussüsteemid kujundatakse enam võrdsemaks ja kaasavamaks
  • Toetatakse kvaliteetse hariduse laialdast kättesaadavust
  • Toetatakse elukestvat õpet
  • Toetatakse õpetajate karjääri paremat kujundamist ja väärtustatakse õpetajaametit
  • Toetatakse vähemarenenud riike oma kogemuste, teadmiste, oskuste ja vahenditega
  • Hinnatakse rohkem tegevuste mõju

Tippkohtumine valmistas ette 2019. aasta juulis toimuvat kõrgetasemelist poliitikafoorumit, kus kestliku arengu hariduse eesmärk on üks kesksetest teemadest. Brüsselis toimunud kohtumisel osales üle 50 UNESCO liikmesriigi ja üle 30 partnerorganisatsiooni, sealhulgas 24 haridusministrit ja 16 aseharidusministril üle maailma.

2 kommentaari
  1. Täielik 2 aastat ago
    Reply

    vale! Pole meil mingit edukat harimist koolides. Ainult lärm. Tehke ette etatamata põhikoolides üle Eesti nt aprillis tasemetöö 6ndas ja 9ndas klassis, KOLMANDIK kukub kolinal läbi! Tipud on tipud igal ajal, oli neid 2-3 klassis nii 1918., 1968. ja 2018. aastal. Kuid tolvaneid lastakse rohkem välja just nüüd. See tähendab aga keskmise taseme langu ja see keskmik meil ju väärtusi otseselt toodabki. Pole siis ime, et me pole suutelised teistega võrdväärselt tootma. Meil pole valmistatud oma aju toodetena ühtki autot, telekat, moblat-nutikat, kepsu, traktorit, motikat, kraanat jpm. Kui midagi pannaksegi kokku, siis osadest, mis on toodetud mujal. Kasvab aga meie välisvõrlg ja suhteliselt muutume üha rumalamaks. Ega siis kuskil nupule vajutades mõistust juurde tule.
    Miks pole Mailis oma kiidulaulu enne kooskõlastanud Sultsi Märdiga? Märt oleks ta maatasa teinud, kui mitte veelgi madalamaks.

  2. tubli Mailis, istu "viis" 2 aastat ago
    Reply

    Kiidukukk sapsutab tiibu. Eesti Maaülikoolist lahkuvad eestlased, sest õppetöö on suuresti inglise keeles, teised ülikoolid kasutavad aina rohkem ja rohkem inglise keelt, suretades välja eesti keele. (TASUTA vaese riigi arvelt tuleb “õppima” Eestisse nii Aafrikast kui Lähis-Idast—polegi mõtet nuriseda “Ränderaamistiku” üle—see toimib ju ilma lepingutagi. Vene koolide mahajäämus eesti koolidest on juba märkimisväärne, aga teie seisate endiselt koos Kõlvarti, Toomi ja Blintsovaga vastu koolide eesti keelele üleviimisel. Järjekindlalt hävitate eesti keele kasutusala, sest umbkeelsetega lävimiseks oleme sunnitud kasutama vene keelt, noored vene keelt enam ei valda, seega sunnime, kui tööle tahavad saada, vastasel juhul need mitteoskajad diskrimineerivad venelasi, mitte vastupidi. Nüüd lisandub eesti keele hävitajate ridadesse veel Eesti 200,lised, nii et ……..Kurb ja valus, kuidas hävitatakse meie unistus.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.