Keskerakond on lubatud 101 rahvakohtumisest selle aasta jooksul ära korraldanud juba 85 ning nendes on osalenud ligikaudu 4000 inimest. Viimased rahvakohtumised jäävad jaanuari, mil selguvad ka väärtuslikumad ideed enam kui viiest tuhandest praeguseks tehtud ettepanekust.
Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb sõnas, et Eesti riigi 100. sünnipäeva puhul soovis erakond pakkuda inimestele nii linnas kui ka maal võimalust anda ekspertidele ja poliitikutele vahetult teada oma ideedest ja murekohtadest. „Oleme kogunud rohkem kui 5100 ettepanekut, millest osa leiavad või on juba leidnud kajastamist ka meie erakonna programmilistes eesmärkides ning Riigikogu valimisplatvormis,“ märkis Korb.
Viimati toimusid rahvakohtumised Võsul ja Tallinna Kristiine linnaosas. Korbi sõnul on ees ootamas veel vähemalt 15 rahvakohtumist, millest sarja viimane peaks aset leidma jaanuaris. „Kuna Eesti inimesed on selle formaadi väga hästi vastu võtnud, ei saa välistada sedagi, et jätkame niisuguste üritustega ka tulevikus,“ sõnas Korb.
Rahvakohtumiste idee käis eelmise aasta novembris erakonna volikogul välja Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Toona rõhutas ta, et Keskerakond on alati seisnud koos Eesti inimestega ja töötanud eestimaalaste heaks ning et seetõttu soovitakse ka programm teha üheskoos. „Me soovime kohtuda inimestega linnas ja maal. Tahame kohtuda noorte ja eakamatega, pereinimeste ja ettevõtjatega, riigiteenistujate ja kohaliku elu eestvedajatega. Inimestega, kellele läheb korda Eesti riigi ja rahva käekäik,“ selgitas Ratas.
Esimene rahvakohtumine leidis aset tänavu 23. jaanuaril Haapsalus. Rahvakohtumistel arutletakse ettevõtlus-, sotsiaal-, haridus-, regionaal- ja julgeolekupoliitikat ning kohalikku elu puudutavaid küsimusi.
Aivar Jarne