Peaminister Jüri Ratase sõnul on viimased aastad pakkunud Euroopale väga palju tõsiseid väljakutseid, kuid ühiste pingutuste toel on suudetud leida ühisosa ka kõige keerulisematel teemadel ning säilitada Euroopa Liidu ühtsus.
Ratas ütles teisipäeval riigikogus Euroopa Liidu poliitikast ülevaadet andes, et viimastel aastatel on Euroopat pannud proovile muu hulgas majandus- ja võlakriisi järellainetus, agressiooniaktid, rändekriis ja Ühendkuningriigi otsus lahkuda, edastas valitsuse pressiteenistus.
“Oleme suutnud ühiste pingutuste toel leida ühisosa ka kõige keerulisematel teemadel, saavutada konkreetseid tulemusi majanduskasvu loomiseks aga ka rände kontrollimiseks ning säilitada Euroopa Liidu ühtsuse,” ütles Ratas ning rõhutas, et koostööd ja ühtsust on vaja rohkem.
Euroopa Liidu sammud kaitsekoostöö toetamiseks on peaministri sõnul olnud julgustavad nii operatsioonivõimekuse, ühisprojektide, teaduskoostöö, sõjalise liikuvuse, hübriidohtude, strateegilise kommunikatsiooni kui ka muudes valdkondades. “Euroopa Liidu ja NATO üha lähedasem koostöö aitab luua sünergiat liitlaste vahel ning suurendada ühiskonna vastupanuvõimet. Euroopa Liit saab kindlasti märksa tugevamalt tuua pildile julgeoleku laiapindse käsitluse ja panustada sellega veel enam oma kodanike julgeolekusse ja heaolusse,” märkis Ratas ning tõi esile ka väärinformatsiooni tõkestamise olulisust Euroopa väärtuste ja kodanike kaitsmisel.
Ratase sõnul on tugevam siseturg Eesti huvides ning loob kõigile Euroopa ettevõtetele uusi võimalusi maailmas võrdsetel alustel konkureerimiseks. “Oleme koos teiste liikmesriikidega panustanud märkimisväärselt, et siseturg toimiks võimalikult hõlpsalt nii kodanikele kui ka ettevõtetele, sest tervelt kolm neljandikku meie ettevõtete ekspordist läheb Euroopasse ja omakorda enam kui iga viies töökoht Eestis on otse seotud Euroopa kaubanduspoliitikaga,” sõnas peaminister.
Kõige enam on peaministri sõnul Eesti näpujälgi Euroopa Liidu digitaalsel siseturul. “See tegevus mõjutab ettevõtete ja kodanike elu ning mugavust kõige esmasemal tasandil: sidekulude ja rändlushindade kukkumine on inimesele kõige kiirem ja nähtavam muutus,“ lausus Ratas. „Loodetavasti on kevadeks kaante vahel enamus esitatud algatusi – mida oli kokku 29 – ja meil on üldistatult võimalik öelda, et turg on vähemalt õiguslikult digiajastusse viidud,” rääkis peaminister. Ratas pidas kõige olulisemaks mõttemaailma muutust, et digi ei ole asi iseeneses, vaid vahend ühiskondliku heaolu kasvatamiseks, mida loovad koos nii kodanikuühiskond kui ka era- ja avalik sektor.
Peaminister kõneles veel Eesti ühendamisest Euroopaga. Ta tõi esile nii gaasi- kui ka elektrituru integreerimist ning transpordiühenduste loomist, sealhulgas Rail Balticu rajamist, mis aitaks tihendada riiklikke, majanduslikke suhteid Euroopaga ning inimestevahelisi kontakte lähiriikide Soome, Balti riikide ja Poola vahel.
Puhta elukeskkonna tagamine on Ratase sõnul kohustus järeltulevate põlvede ees. “Eestis tunneme kõik põhjusega rõõmu erakordselt suure loodusliku mitmekesisuse, metsarohkuse, puha õhu ja vee üle,” ütles Ratas. “Me oleme loonud hästi toimiva pandipakendite süsteemi. Samas, Eesti energiasüsteem ja transport on Euroopas süsinikuheitelt inimese kohta kahetsusväärselt punase laterna rollis ning ka jäätmete hulga kasv ja kasutus on väga suured murekohad. Peame seega tõsiselt peeglisse vaatama ning hakkama märksa planeedisõbralikumalt oma igapäevaelu korraldama,” rääkis peaminister.
Ratas avaldas heameelt, et sihikindla tööga nii Euroopa Liidus kui ka koostöös kolmandate riikidega on saavutatud kontroll massiliste rändevoogude üle. “Eesti peab jätkuvalt oluliseks, et abivajajate laiemasse abistamisse peaksid panustama kõik riigid, kuid ümberpaigutamine peab toimuma vabatahtlikult ja olema üks paljudest võimalikest meetmetest kriisiolukorras,” lausus Ratas.
Peaminister rääkis sõnavõtus Ühendkuningriigi ELi lahkumisleppest ning tulevikusuhtest. “Ühendkuningriigi parlamendi alamkoda annab lähiajal esmase poliitilise hinnangu läbirääkijate viimase kahe aasta töö tulemusele. See on parim võimalik kokkulepe, sest jätab meid lähedasteks partneriteks ka edaspidi. Ma väga loodan, et kaine mõistus võidab ja olen seda meelt, et peame looma aluse tugevaks tulevaseks suhteks lähedase liitlase Ühendkuningriigiga ning jätma ellu võimaluse, et Brexit on pikas perspektiivis ehk siiski veelkord ümber pööratav,” sõnas Ratas.
Ratas rääkis sõnavõtus ka agressioonist Ukraina vastu. “Kahjuks ei ole olukord okupeeritud aladel Ukrainas läinud paremaks ning sanktsioone Venemaa suhtes tuleb pikendada. Mõistan selgelt hukka Venemaa sõjalise rünnaku kolme Ukraina mereväealuse vastu Kertši väinas, mille tulemusena hõivati Ukraina laevad koos meeskonnaliikmetega,” ütles Ratas ning avaldas toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.
BNS
mõte sellisel üksteist nöökival “ühtsusel” on? Meie põllumehi nöögitakse, kus siin ühtsus on? Kus on ühtne vabaturg? Kas Jurka ikka ise ka aru saab, mis möla ta ajust välja pigistab või ettesokutatud lehekeselt loeb?
olen alati olnud Keskerakonna pooldaja ja valinud keskerakondlasi, kuid Ratasega ma ei nõustu EL-u teemal. olen olnud alati vaba Eesti pooldaja. Ei tea, kas Ratas tahab Brüsselisse tööle minna. Ei meeldi mulle ka see kuidas ta Ukraina alatuid tegusid õigustab. Kiievis toimus verine ja ebaseaduslik võimuvahetus. Seejärel toimusid tapatalgud ja Ukrainas elavate venelaste suhtes, nende kodud rüüstati. Sealt põgenenud inimesed ju räägivad. Venemaale on põgenenud ka paljud ukrainlased, sest Ukrainas vaesus aina kasvab. Venemaal suhtutakse kõigisse rahvustesse hästi. Ukraina president mõtleb välja igasuguseid alatusi ja ajab Venemaa kaela. Pole kahtlustki et see mürgitamine oli Ukraina kätetöö enne Venemaa valimisi. See luba küsimata laevade saatmine Venemaa vetesse oli järjekordne avantüür. Ega kõiki Poroshenko alatusi ei jõua siin üles lugedagi. Tema pooldajaid on Ukrainas väheseks jäänud ja ta teab et kaotab oma ametikoha ning püüab sisse seada sõjalise olukorra riigis et valimisi ei toimuks. Ja kõik süüdistavad Venemaad, kuigi tõeline süüdlane on Ukraina.
Tänu Brüsselile need põgenike voorud saabusid ja kontrollimatult. Nende seas olid ka isislased, kes korraldasid tapatalguid . NATO ei läinud appi nendele riikidele, kust tulid põgenikud. Venemaa aitas Süürial vabastada isilastest suure territooriumi, mille eest Süüria president teda tänas. Ma ei poolda EL-us olemist, kuid see on ainuke mis mulle EKRE poliitikas meeldib. Vihavaenu õhutamine rahvuste vastu on mulle ebameeldiv. hääli peaksid erakonnad saama tubli töö eest. Muidugi teevad keskerakondlased tööd selle nimel, et meil oleks parem elada, aga Ratase poliitilised vaated mulle ei meeldi, kuigi ta on parem peaminister kui eelmised kaks.
sul on debiilne arusaam. Kui keegi püüab eestlust sissetungijate vastu kaitsta, siis ta õhutab viha teiste sissetungijate vastu.