Põllumajandus on meie suur võimalus

Tarmo Tamm, maaeluminister, Keskerakond

 Vaatamata kahele väga keerulisele aastale – mullu liigniiskus ja tänavu põud – on Eesti põllumees olnud sitke, saanud hästi hakkama ja suutnud head põllumajandustoodangut kasvatada.

2017. aasta põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus oli 906 miljonit eurot, mis on 21% enam kui eelnenud aastal. Ka käesoleva aasta esimene poolaasta tõi positiivseid uudiseid. Piimalehmade produktiivsus kasvab – kuue kuuga toodeti lehma kohta 4660 kg piima, mis on kõrgeim esimese poolaasta näitaja Eestis. Loomade arv on stabiliseerunud ja pöördunud kasvule – selle aasta 30. juuni seisuga oli piimalehmi umbes 1000, sigu 11 000 ja linde 253 000 võrra enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Eesti põllumajandusmaastik on mitmekesine – meil on paarsada suurfarmi ning tuhandeid väiksemaid talusid, mis toodavad kvaliteetset kodumaist toodangut. Põllumeeste käekäigul on maaelu jätkusuutlikust arengust rääkides väga oluline osa. Keskerakonna seisukoht on, et Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele tuleb tagada võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul. Seepärast jätkame põllumeestele üleminekutoetuste maksmisega. Toetustel on ka laiem regionaalne ja majanduslik mõju, kuna nende abil säilitatakse maal töökohti  ning need mõjuvad põllumajanduspiirkondade üldisele arengule positiivselt. Samuti viime esmakordselt sisse mesilasperede toetuse, et arendada kodumaise mesindussektori arengut ja luua meie mesinikele võrdsemad konkurentsitingimused naaberriikidega.

Eesti GMO-vabaks

Mõeldes Eesti kasvavale maheturule ja meie mahekuvandile, tuleb meie arvates Eesti GMO-vabaks riigiks kuulutada. Alates Euroopa Liiduga liitumisest pole Eestis kasvatatud ainsatki GMO põllukultuuri ega selle vastu huvi tuntud. Eesti GMO-vabaks kuulutamine annaks välisturgudel olulist kaalu ka meie mahemaa-kuvandile.

Maaelu edendamiseks ja arenguks tuleks lõpetada killustatus erinevate ministeeriumide vahel. Maaelupoliitika kujundamise ja elluviimise eest peab vastutama koos vastavate poliitikameetmete ja ressurssidega üks ministeerium. Inimesel on lihtsam asju ajada, kui nii põllumajandus kui ka metsandus koonduks ühe ministeeriumi haldusalasse.

Eesti piirkonnad on täna ebaühtlaselt arenenud. Seetõttu tahame toetada erinevate meetmete ja investeeringute kaudu piirkondade arengut ning tugevdada nende konkurentsivõimet. Soovime anda omavalitsustele rohkem ressursse kohapealse elu arendamiseks, uute investeeringute tegemiseks ja kvaliteetsete teenuste pakkumiseks.

Siseriiklike regionaalprogrammide kaudu saame hoogustada kohalikku ettevõtlust Eestimaa erinevates piirkondades. Lisaks Setomaa ja Peipsiveere programmile tahame käivitada ka Kagu-Eesti programmi, mille kaudu aitame kaasa uute töökohtade loomisele.

Maapiirkonna arendamisel on väga oluline noorte esindatus maapiirkonnas. Programmi „Noored maale“ käivitamise eesmärk on muuta maal elamine ja tegutsemine noortele atraktiivsemaks ning arendada sealset majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda.

Hea elu väljaspool linna

Inimestega kõneldes tuuakse ühe suure murekohana välja teede seisukorda ja transpordiühendusi. Käesoleva aasta algusest käivitunud tasuta ühistranspordi on inimesed hästi omaks võtnud, seda kinnitab Maanteeameti statistika, mille põhjal on sõitjate arv kõigis maakondades suurenenud. Üha olulisemaks muutub linnade ja maapiirkondade senisest parem integreerimine ning kohalike elanike vajadustele vastav tasuta ühistransport aitab siduda maapiirkondi tõmbekeskustega ning lõimida elamist maal ja töölkäimist linnas. Seega on inimeste liikumisvõimalusi vaja jätkuvalt parandada, ning me soovime ühistranspordi liinivõrgu korrastamist ning nõudetranspordi suurendamist. Riik peab senisest veelgi enam panustama Eesti teede võrgustiku paremaks muutmisele: kruusateed peavad saama tolmuvabaks ning Eesti põhimaanteed Tallinn–Tartu, Tallinn–Narva ja Tallinn–Pärnu tuleb laenu toel ehitada neljarealiseks.

Keskerakonnale on äärmiselt oluline, et igas Eestimaa nurgas oleks inimestel hea elada ning et elu areneks hoogsalt ka väljaspool linnapiire. Maapiirkondades elu säilimise üks oluline alustala on inimeste entusiasm ja usk maaelu võimalikkusesse. Selleks, et usk ja entusiasm püsiks, on võtmetähtsusega ka riigipoolne tugi ning jätkusuutlik maaelu- ja regionaalpoliitika, mis annavad inimestele kindlustunde. Stabiilne ja kaasav põllumajandus- ja regionaalpoliitika on see, mille kaudu tahame inimestele anda kindlustunde, et maaelu ja põllumajanduse areng on riigi jaoks prioriteet.

3 kommentaari
  1. Endise 2 aastat ago
    Reply

    maaparandajana ma muidugi ei tea, kes ja miks lasi meie põllumaad võssa kasvada. Samuti ei tea ma, kes ja kuidas praegu põllumehi petab ja nende arvel tulu lõikab. Kuid tean kindlalt, et põllumajandus on meie võimalus olnud kogu aeg, ainult millegipärast on seda ära kasutatud tsaariajal, Eesti vabariigis ja ka nõukogude ajal, mitte aga pärast iseseisvuse de facto jätkamist ja nüüd euroliiduvabariigis.
    Tarmo peab selle kiidulaulu ja pugemise petetu ees lõpetama ning arvestama, et tema bande on võimul, andku siis sisse seaduseelnõu vastutoime tollimaksu kehtestamise kohta. Kui kuskil väljaspool makstakse mõnele põllutootele peale 30%, siis paneme meie tema siiatoodavale kaubale samuti 30% otsa, las raisk maksab! Nii hoitaks eoma põllumehi, mitte Brüsselis nuttes palumas käies.
    Ning maksustada tuleb need tooted, mida me ise tööstuslikul hulgal ei tooda ise – liha, piim, munad, lõunamaaviljad.

    • Õige 2 aastat ago

      on mitte lõunamaaviljad, vaid kodumaised põlluviljad – kartul, kapsas, peet, kaalikas, hernes jmt.

    • Vaagija 2 aastat ago

      To Endise. Ütlete, et ei tea, kes ja miks lasi meie põllumaad võssa kasvada. Küllap olete noor mees, siis loomulikult te ei mäleta Laari esimest valitsust aastal 1992. See on tänaseks 26 aastat tagasi, kui ta tühistas Taasiseseisvunud Eesti esimese valitsuse astmelise tulumaksu ja tõstis esiplaanile loosungid – meile põhjamaale pole oma põllumajandust vaja, otsigem sellele alternatiivi ja ostame lõunast kõrgelt subsideeritud odava toidu riiki, selleks avades piirid tollivabaks… Ja nii läkski tänaseni… oma algaja noore taluperemehe ajasime aga pankrotti, kes läksid esimese valitsuse üleskutse peale maale kolhooside poolt hävitatud esivanemate talusid taastama, sest nad jäeti põllumajandustoetustest ilma ja nii ei suutnud võistelda selle sisseveetava odavrämpstoiduga. Loodame, et nüüd saab õiglus jalule ja Eesti põllumees hakkab õiglaselt koos teiste liikmesriikidega põllumajandustoetusi saama, sest põhjamaades on põllumajandustoetusi rohkemgi vaja kui lõunas, kus saagid niigi hästi kasvavad.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.