Riigikogu võttis täna vastu seaduse, mille eesmärgiks on suurendada II samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid, samuti laiendada pensionifondide investeerimisvõimalusi.
„Kohustusliku kogumispensioni peamiseks eesmärgiks on demograafiliste riskide maandamine riiklikus pensionikindlustuses,“ ütles Riigikogu majanduskomisjoni liige Erki Savisaar. „Selleks peab kohustuslik kogumispension pakkuma sama raha eest kõrgemat pensioni, kui I sammas.“
Savisaare sõnul võib vastasel juhul riigil olla kokkuvõttes mõistlikum maksta pensioneid kasutades jooksvalt finantseeritavat pensioniskeemi ehk I sammast.
„Senise statistika kohaselt ei ole kohustusliku kogumispensioni keskmine tootlus suutnud edestada I samba pensionide kasvukiirust,“ ütles Savisaar. „Kuigi kõik varasemad kohustusliku kogumispensioni regulatiivsed muudatused on tehtud eesmärgiga tõsta pensionifondide tootlust, ei ole olukord märkimisväärselt paranenud.“
Savisaare sõnul oli valitsemistasu puudutavate muudatuste esimese versiooni peamiseks kriitikaks, et väljapakutud lahendus ei paku fondivalitsejatele täiendavat motivatsiooni tootluse suurendamiseks.
„Kuigi tasude vähenemine suurendab pensionifondide netotootlust, jääb selle mõjust üksi väheks, et süsteemi eesmärke täita,“ märkis Savisaar. „Vajalik on luua tugevamad motivaatorid tootluse suurendamiseks. Edukustasu koos piisavalt madala baasvalitsemistasuga peaks eelduslikult suurendama fondivalitsejate motivatsiooni parema tootluse nimel rohkem pingutama.“
Savisaar ütles, et lisaks tasudele mõjutavad tootlust investeeringud. „Selleks, et suurendada kõrgema tootluse potentsiaali antakse seaduse muudatusega pensionifondide valitsejatele rohkem vabadust pensionifondide vara investeerimisel.
„Muudetakse pensionifondide investeerimispiiranguid,“ selgitas Savisaar. „Pensionifondi valitseja kui professionaal peab ise otsustama, millistesse varaklasside ja kui palju oleks mõistlik investeerida, arvestades seejuures loomulikult osakuomanike huve ja pensionifondi eesmärke.“
Savisaare sõnul kõiki pensionifondide investeeringuid puudutavaid piiranguid siiski ära ei kaotata, vaid muudatustega võimaldatakse eelkõige teha rohkem börsiväliseid ja vähem likviidseid investeeringuid (nt kinnisvarasse).
„See loob muuhulgas eelduse, et pensionifondide vara võiks rohkem jõuda ka Eesti majandusse,“ ütles Savisaar.
Seaduse muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle tööandja pensionifondi puudutav vastav ELi direktiiv.
Riigikogu võttis täna vastu Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse.
püüab lollide kari savist elevandile elu sisse puhuda. Vapustav!