Millest kõneleb 2019. aasta riigieelarve?

Enn Eesmaa

Enn Eesmaa – Riigikogu aseesimees ja Saaremaa volikogu liige

Riigikogus kolm lugemist läbinud ning värskelt vastuvõetud järgmise aasta riigieelarve, mis on praeguse koalitsiooni esimene eelmisest valitsusest täiesti sõltumatu eelarve, on läbi aegade suurim. Kogumaht ületab 11 miljardi piiri, on nominaalselt ülejäägis ning struktuurselt tasakaalus. Maksukoormus püsib stabiilselt 33% juures, riigi võlakoormus väheneb aga 8,2 protsendilt 7,4 protsendini. Lähiaastatel on eesmärki viia see 5,4 protsendini. Nüüd aga sellest, millest need kõnekad arvud tegelikult räägivad.

Ülevaatlikult on tegemist maksurahu eelarvega, nii ettevõtetele kui ka inimestele. Varasemalt plaanitud maksumuudatused jäetakse täismahus ära, mitmed tühistati juba tänavusel aastal. Jätkame omavalitsuste tulubaasi tõstmist, mis suureneb ligikaudu 5 protsenti. Kohalikud omavalitsused saavad seeläbi võimaluse katta efektiivsemalt ning laiemalt neid valdkondi, mis seda tõeliselt vajavad. Ühtlasi tagada elanikele kõrgema kvaliteediga teenused kõigil tasanditel. Riik jätkab ka üleminekutoetuste maksmist põllumeestele ning mitmeid regionaalseid programme.

Järgmisel aastal jätkub haridus- ja kultuuritöötajate palgakasv, lisarahastus on ettenähtud sotsiaalhoolekande, siseturvalisuse sektorile. Märkimisväärselt kasvavad päästjate, patrullpolitseinike ja piirivalvurite palgad. Tulles tagasi õpetajate palga juurde, siis järgmisest aastast on keskmine kuutasu 1500 ning alam 1250 eurot. Ülejärgmisel aastal võiks see olla juba üle 1700 euro. Sarnaselt on lisarahastus olemas ka lasteaiaõpetajate jaoks. Kõik eelpool nimetatud sektorid on vahepeal ebaõiglaselt maha jäänud ning vajavad erakorralist lähenemist. Seda näeb ette nii 2019. aasta kui ka järgmiste aastate eelarvestrateegia.

Keskmine vanaduspension tõuseb indekseerimise läbi 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni. Kahtlemata vajavad eakad ka erakorralist pensionitõusu, mis on juba saabuvate valimiste arutelukoht. Praegune eelarve näeb ette lisarahastust haigekassale 180 miljoni euro väärtuses, mille peamine eesmärk on ravijärjekordade lühendamine. Kaitsekulud moodustavad üle 2,1% SKP-st. Ühtlasi on planeeritud 370 miljonit investeeringuteks transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse ning kultuuri- ja spordiprojektidesse.

Regionaalsete investeeringutega toetatakse erinevate mittetulundusühingute ja kohalike omavalitsuste tegevusi. Kultuurikeskused, muuseumid, spordiringid, nais- ja meeskoorid, heategevus organisatsioonid, puuetega inimeste tegevused ja paljud muud valdkonnad, mis igapäevaselt oluliste teemadega tegelevad.

Kolme koalitsioonipartneri ning Riigikogu heakskiidul on vastu võetud eelarve, mis ühtpidi keskendub jõukuse juurde toomisele, kuid teisalt pöörab oma näo veel enam inimeste poole aidates kaasa solidaarsema ühiskonna loomisesse. Järgmise aasta eelarve peab jõudma iga inimeseni, olenemata sellest, kas tegemist on valgalase, tallinlase või saarlasega. Loomulikult võtavad muutused rohkem aega, kui üks aasta, kuid praeguse valitsuse tulevate aastate strateegia on seadnud eesmärgiks head elamistingimused igal pool Eestis ning eelarve selleks üks tugevamatest vahenditest on. Siit jääb ainult loota, et 2019. aasta eelarve on praktikas sama tugev kui teoorias ning märtsikuus valitav uus valitsus jätkab samal kursil.

4 kommentaari
  1. Enn 2 aastat ago
    Reply

    ei oska vist arvutada. Pangu kõik maksud kokku ja siis ta näeb, et üle poole loodud väärtusest võetakse kaudsete maksudega maha sotsialistlikku riigikassasse. Kellele praegust valet vaja on?

  2. Teen 2 aastat ago
    Reply

    puust puupeadele ette:
    Tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%, lisaks otsemaks käibemaks 20% ja siis veel igasugu aktsiisid, maamaksud, hasartmängumaks, tollimaks – kõik need maksud löövad nii või teisiti töötaja tasku pihta. Kust see Ennu 33% tuleb? Et saab ainult kolmandiku kätte? Siis küll.
    Kui töötaja saaks terve palga kätte, umbes 2500€ kuus keskmiselt (pinss ja üldse täiselatisraha 1250€) ja rakendataks ühtset tarbimismaksu, siis kaoks kõik need jupiviisilised röövmaksud ja inimene ise saaks valida, kas põletab raha põllul ära või ostab seda mida vaja. Kui pool tarbimismaksust läheb ostja ja pool müüja omavalitsuse arvele, siis ei saask Tallinn elada Ruhnu arvel ja vastupidi. Tarbimismaks seejuure spoleks sugugi 70%, vaid 10% kandis, sest raha liigub senisest rohkem ning iga tehingut maksustades tuleb vajaminev raha kokku nagunii.
    Kogu see jabur maksustus ja omavalitsuste tehistoetamine tuleb lõpetada ja ümber teha. Alustada tuleb sellest, et tuleb alustada 0-st. Mida milleks ja kui palju on ühiskonna toimimiseks vaja. Ja see kirjutab ka ette maksualuse ja -viisi. Mitte aga nii, et teised lollid teevad ja meie peame veel lollimad olema.

  3. Rein Mark 2 aastat ago
    Reply

    Eelnevate võimukoalitsioonde riigieelarved on olnud jõukate klassi nägu.Imeks pandav on see, kui rikkad nutavad taga neid veeringuid, mis vaestele on elu jätkamise küsimus . Eelolevatel valimistel saab otsustavaks , kui palju eestimaalane saab aru kes on tema sõber?

    • Rahval 2 aastat ago

      pole võimurite seas kunagi ühtki sõpra, jäta see endale alatiseks meelde.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.