Janika Usin, Põlva abivallavanem
Mul on siiralt hea meel, et olen saanud kodupaiga heaks kohalikus omavalitsuses oma panuse anda 13 aasta jooksul. Viimased viis aastat olen abivallavanemana juhtinud hariduse, kultuuri, spordi, terviseedenduse ja noorsootöö valdkonda. Iga sektor on väga olulise tähtsusega.
Suur rõõm on näha, et eelmisel kümnendil seatud suured eesmärgid on Keskerakonna juhtimisel Põlvas reaalsuseks saanud. Kui valisime omavalitsusele tunnuslause – Parim paik põlvest põlve –, siis määrasime ka need omadused, mis meie arvates teevad kodukohast parima paiga kõigile. Hea on tõdeda, et kõik need kehtivad tänagi: haritud ja innovaatiline, tegus ja ettevõtlik, terve ja arenev, meie inimeste vald. Olen ise neid põhimõtteid ka alati oma töös eesmärgiks seadnud.
Igale Põlvas sündinud lapsele on olemas lasteaiakoht. Noortel on võimalik omandada gümnaasiumiharidus Eesti ühes kaasaegsemas õppehoones ning neile on avatud väga mitmekülgsed võimalused huvihariduses ja -tegevuses. Praegu on käimas põhikooli rekonstrueerimistööd, mille tulemusel ka 4.–9. klassi õpilastele luuakse õppetööks kõige nüüdisaegsemad ja innovatiivsemad tingimused.
Rohked sportimisvõimalused, erinevad klubid ja seltsid ning tihe kultuurikalender pakuvad väga häid vaba aja veetmise võimalusi. Selles on kindlalt meie valla tugevus. Eesti Vabariigi juubeliaastal ja linna 25. sünnipäeva aastal sai Põlva veel kaks toredat ja väärilist kingitust – uue keskväljaku ja kaasajastatud staadioni. Senise tolmuse turuplatsi asemele rajati EV100 arhitektuuriprogrammi raames valgustatud pargi- ja puhkeala koos disainitud atraktsioonidega, välimööbli, purskkaevu, lipuväljaku ja kõnniteedega. Staadionil on nüüd loodusliku muruga jalgpalliväljak, mida ümbritseb 400-meetrise jooksurajaga kergejõustikuareen.
Terviseteemadega tegelemine on inimeste jaoks ülioluline, sest tervis on suurim eluväärtus ja seda tuleb teadlikult kujundada lapsepõlvest peale. Just tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning tervise edendamiseks tuleb muuta keskkond selliseks, et tervislikud valikud oleks lihtsalt kättesaadavad. Panustame investeeringutesse, mis võimaldavad tekitada liikumisharjumusi: mänguväljakud, kergliiklusteed, ratta-, suusa- ja matkarajad, aktiivsed vahetunnid koolides ja uudsed sportimisvahendid ergutavad aktiivsemale eluviisile. Äsja valmis uus esmatasandi tervisekeskus, mille loomine on piirkonnale oluline, sest teenuste koondamisel saavutatakse suurem kuluefektiivsus ning esmatasandi tervishoiuteenused muutuvad senisest kättesaadavamaks.
Oluliseks peetakse ka kultuuripärimuse säilitamist ja edasiandmist. Põlva kui Eesti lõõtsapealinna tiitli ja „Harmoonika“ lõõtspillipeo algatajana on mul ülihea meel, et Eesti juubeliaastal kõlasid Intsikurmu mändide all sajaliikmelise lõõtspillide koondorkestri helid. Kaheksa aastat tagasi alustasime Eesti rahvusliku lõõtspilli traditsiooni toetamist ja arendamist. Maakonna mainesündmuse, „Harmoonika“ peo peakorraldaja rolli olen vedanud koos suurepäraste oma ala entusiastidega. Lastesse, kultuuritraditsioonidesse ja sädeinimestesse panustamine on meie üks tähtsamaid investeeringuid.
Loetelu headest asjadest võiks veel pikalt jätkuda, aga samas on neidki kohti, mis vajavad paremaks tegemist või muutmist. Valitsemine ei ole mäng, see on reaalne vastutus ja tegevused kogukonna hüvanguks, kus on vaja kogemust ja elutarkust.
Valijad annavad oma hinnangu tehtule just valimistel. Aga valimised ei ole ainult poliitikute asi. Valimised toovad päevakorrale ja loovad mõtteruumi sellest, mis on need olulised teemad, millised on need muutused ja arengud, millega peab tulemuslikult tegelema.
Meie Põlva lugu ei saa kunagi valmis, iga põlvkond on osaline selle loomisel. Täna on meie kohus kohapeal võimu teostades luua inimestele parem elu, ja me pingutame Põlvas parima tulemuse nimel.
statka saab katuse peale? Ja miks pole kattega liuvälja? Miks on Põlva viimase 5 ja 10 aastaga oma särast palju kaotanud? Ja miks 1920ndate pilt Põlvast on meeldivam vaadata kui tänast Põlvat?