2019. aasta riigieelarve sai heakskiidu

Riigikogu istungitesaal. Foto: Riigikogu

Riigikogu võttis eelmisel nädalal vastu 2019. aasta riigieelarve seaduse, mille kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude mahuks 11,06 miljardit eurot. Riigieelarve kulude ja investeeringute maht on kokku 11,32 miljardit eurot. Muu hulgas toob see palgakasvu sisejulgeoleku töötajatele, panustab tervishoidu ja omavalitsuste tulubaasi. 2019. aasta riigieelarve seaduse poolt hääletas 52 saadikut.

Eelarve kolmandal lugemisel suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kulutustena mahus 7,3 miljonit eurot. Katteallikaks on valitsuse reservi vähendamine samas ulatuses.

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa sõnas, et ülevaatlikult on tegemist maksurahu eelarvega nii ettevõtjatele kui ka Eesti inimestele, sest ükski aktsiis või maks ei tõuse ega lisandu. Eelarve keskendub ühtpidi jõukuse juurdetoomisele, kuid teisalt pöörab oma näo veel enam inimeste poole, aidates kaasa solidaarsema ühiskonna loomises. „Järgmise aasta eelarve peab jõudma iga inimeseni, olenemata sellest, kas tegemist on valgalase, tallinlase või saarlasega,“ rõhutas Eesmaa.

Järgmisel aastal jätkub haridus- ja kultuuritöötajate palgakasv ning lisarahastus on ette nähtud sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse sektorile. Märkimisväärselt kasvavad päästjate, patrullpolitseinike ja piirivalvurite palgad, aga ka kooliõpetajate ja lasteaiaõpetajate sissetulekud. „Kõik eelpoolnimetatud sektorid on vahepeal ebaõiglaselt maha jäänud ning vajavad erakorralist lähenemist. Seda näeb ette nii 2019. aasta kui ka järgmiste aastate eelarvestrateegia,“ tõstis Eesmaa esile.

Tema sõnul on kahtlemata oluline seegi, et eelarve näeb ette lisarahastust haigekassale 180 miljoni euro väärtuses; peamiseks eesmärgiks ravijärjekordade lühendamine. „Tervis on kahtlemata kõige tähtsam küsimus, mis puudutab igas vanuses inimesi. Meie arstiabi kvaliteet on kõrge, kuid arstile pääsemine peab muutuma kiiremaks ja lihtsamaks,“ rõhutas Eesmaa, kelle sõnul tuleb solidaarset tervishoiusüsteemi järjepannu tugevdada. Ta lisas, et Keskerakond on alati rõhutanud ka tasakaalustatud regionaalpoliitika vajalikkust ning omavalitsuste suuremat otsustusõigust. „Jätkame omavalitsuste tulubaasi tõstmist, mis suureneb ligikaudu viis protsenti. Kohalikud omavalitsused saavad seeläbi võimaluse katta efektiivsemalt ning laiemalt neid valdkondi, mis seda tõeliselt vajavad. Ühtlasi saavad vallad ja linnad tagada elanikele parema kvaliteediga teenuseid,“ rääkis Keskerakonna juhatuse liige.

Riik jätkab ka üleminekutoetuste maksmist põllumeestele ning mitmeid regionaalseid programme. Ühtlasi on planeeritud 370 miljonit investeeringuteks transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse ning kultuuri- ja spordiprojektidesse.

Riigieelarve kogumaht ületab 11 miljardi piiri, on nominaalselt ülejäägis ning struktuurselt tasakaalus. Seejuures püsib maksukoormus stabiilselt 33% juures, riigi võlakoormus väheneb aga 8,2 protsendilt 7,4 protsendini.

 

2 kommentaari
  1. Miks 2 aastat ago
    Reply

    kahjum on 260 milli suurem, kui nii hästi elame ja mitu korda rohkem suppi, praadi ja viina joome ja sööme?
    Miks ei taheta nii lihtsale küsimusele vastata?

    • Selle 2 aastat ago

      kahjumi moodustab altkäemaks!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.