Helmut Hallemaa Riigikogu liige ja linnavolinik, eelarve- ja arengukomisjoni esimees
Riigikogu valimiste päeval, tuleva aasta 3. märtsil, on tänane Keskerakonna juhitud koalitsioon sotside ja Isamaaga – Jüri Ratase valitsus – olnud võimul ja hoolitsenud Eestimaa arengu eest kaks aastat ja 101 päeva. Panustamine Eesti inimestesse ja kõigi piirkondade heaolusse peab jätkuma.
Võtsime nädal tagasi Riigikogus vastu 2019. aasta riigieelarve. Kõigi aegade suurim eelarve ületab maagilise 11 miljardi piiri. See võimaldab leevendada ammuseid probleemkohti, millest eelmised valitsused kahetsusväärselt mööda vaatasid. Eesti kestlikkuse tagamiseks vähendame palgavaesust, panustame põllumajandusse, tugevdame kohalikke omavalitsusi, anname lisaraha tervishoidu parandamaks inimeste jaoks arstiabi kättesaadavust, ja palju muud. Need on eluliselt tähtsad valdkonnad, mis puudutavad nii riigi kui ka Eesti inimeste heaolu. Seda kõike ei oleks võimalik inimestele pakkuda, kui Eesti Vabariigi 100. aastapäeva aastal ei läheks hästi Eesti majandusel. Mõistagi on stabiilne majanduskeskkond kõige alus, kuid veelgi tähtsam on sellest tulenev tasakaalustatult inimesteni viia.
Oleme ellu viinud inimeste jaoks ainulaadse projekti – maakonnasisese tasuta ühistranspordi. Hoolimata esialgsest kriitikat juulis alustanud ettevõtmise suhtes on asi olnud vägagi edukas – esimese poolaastaga lisandunud sõitjate arv ületas kõigi ootused. Maakondlikel liinidel sõitis selle aasta juulist novembrini 74 protsenti rohkem inimesi kui mullu samal perioodil. Võrreldes möödunud aastaga tehti kokku enam kui kaks miljonit sõitu rohkem.
Keskerakonna jaoks on tegu alati olnud olulise meetmega. Toimiva süsteemi kaotamine, millega mitmed teised erakonnad eesotsas reformikatega ähvardavad ja mida pooldavad, pole mingi variant. See on taandareng. Tasuta ühistransport tuli, et jääda.
Väljakutseid maapiirkondade elavdamiseks jagub teisigi. Eelmiste valitsuste maapiirkondi mitte arvestanud poliitika on viinud selleni, et inimestele vajalikud töökohad, teenused ja üldine heaolu, lõpuks ka inimesed ise, on koondunud kahte peamisse tõmbekeskusse – Tallinna ja Tartusse ning nende vahetusse lähedusse.
Olukorraga leppida ei saa, peame jätkama tänase valitsuskoalitsiooni algatatut ning järjekindlalt vähendama ebaühtlust regionaalses arengus. Hoogsale allakäigule tõmbas pidurit tänane valitsuskoalitsioon. Jüri Ratase juhtimisel oleme selle aja jooksul teinud mitmeid olulisi otsuseid, et tagada jätkusuutlik ja kestev elu kõigis piirkondades, ka maal.
Valitsusvastutust kandma asudes alustasime kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamist; seda on viimastel aastatel tublisti suurendatud. Riigieelarve strateegia kohaselt suurenevad vahendid linnade ja valdade rahakotis perioodil 2018–2021 täiendavalt kokku 185 miljoni euro võrra.
Sotsiaalselt tasakaalustatud areng peab säilima ka väljaspool suuremaid keskusi. Eestimaa linnadest ja valdadest saavad riigile olulised partnerid. Otsustusõiguse ja tulubaasi suurendamine ning kohalike omavalitsuste võimekuse kasv aitab lähiaastatel vähendada piirkondlikku ebavõrdsust. Maakonnakeskused tugevnevad. Tugev keskus toetab kogu piirkonna arengut.
Elu võimalikkus maal sõltub suuresti Eesti teede seisukorrast. See on viimastel aastatel läinud küll järk-järgult paremaks. Edasiminek on toimunud ka kruusakattega teedel; paraku on nende osakaal siiski suhteliselt suur.
Keskerakond peab tähtsaks kõigi kruusateede tolmuvabaks muutmist: see on toeks maaelule, hõlbustab ja kaasajastab seda. Protsessi aitaks kiirendada kütuseaktsiisist laekuvatest vahenditest olulise osa suunamine teehoidu. Me ei tohi eelmiste valitsuste kombel kasutada kruusateedele mõeldud raha põhimaanteede uuendamiseks. Nii tehti varemalt paraku Tallinna–Tartu maantee lõikude uuendamisel.
Keskerakonnal on teine plaan: eelmiste valitsuste kombel me ainult ei räägi neljarealistest teedest, vaid teeme need ära. Toetan ettepanekut ehitada laenuraha toel neljarealiseks Eesti kolm põhimaanteed: Tallinn–Tartu, Tallinn–Pärnu ja Tallinn–Narva.
Ükski Eesti piirkond ei tohi teistest maha jääda. Kõik Eesti inimesed peavad tundma end turvaliselt, sest neist hoolitakse. Selline ongi meie nägemus õiglasest riigist kõigile.
lugeda millist jama üks tegelinski on sunnitud ajama, siis tekib küsimus, mida ta seni on jauranud? Samuti tühja, et kohta täita?