Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni ministri hinnangul oli 2018. aasta töine ja edukas, märkimisväärsete saavutuste seas tõi minister välja maakondliku tasuta ühistranspordi ning Tallinna sadama börsil noteerimise.
Alates juulist käivitus tasuta ühistransport maakonna bussiliinidel, mis on ministri hinnangul esimene märkimisväärne regionaalpoliitiline samm pikkade aastate jooksul. Piletita bussisõit kasvatas ühistranspordi populaarsust ning suurendanud bussis tehtavate reiside arvu võrreldes möödunud aastaga keskeltläbi kolmandiku võrra, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Riik noteeris tänavu ka börsil Tallinna sadama aktsiad. Börsile viimise eesmärk oli pakkuda Eesti inimestele ja pensionifondidele võimalust investeerida hästi toimiva ettevõtte arengusse. Sadama aktsiaid ostis kokku ligi 14 000 jaeinvestorit, seega võib ministri hinnangul tulemusega rahul olla.
Tänavu algatati eelnõu, mille eesmärk on tulevikus tuua kaubalaevad Eesti lipu alla. Plaan on luua soodsam maksusüsteem ja registrid, mis aitaks Eesti reederite laevad tagasi tuua ja seeläbi Eesti majandust veelgi elavdada.
Saavutuste seas toob Simson välja ka ettevalmistused Riisipere-Turba raudteelõigu taastamiseks. Raudteelõigu taastamine on esimene etapp, et tulevikus saaks valmis Tallinn-Haapsalu raudtee kogu ulatuses.
Valitsus kiitis heaks ka riigiteede teehoiukava, mis näeb ette investeeringute suurenemist teedesse 113 miljoni euro võrra. Jätkuvad suurte tee-ehitusobjektide valmimised nagu Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Tartu maanteed.
Energiamahukate ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks ning investeeringute soodustamiseks alandati elektriaktsiisi määra ning kehtestati gaasiaktsiisi erisuse suurtarbijatele. 2019. aastast jõustuv erisus aitab ministri hinnangul meelitada uusi tootmisi Eestisse, luues töökohti ning kokkuvõttes muutuvad ka tooted ja teenused seeläbi lõpptarbija jaoks soodsamaks.
Simsoni sõnul pöörati ka rohkem tähelepanu ääremaade transpordivõimaluste parandamisse. Tänavu süvendati Rukki kanal ning süvendustööd jätkuvad ka tulevikus. Uuel aastal alustatakse ka Pärnu lennujaama rekonstrueerimisega.
Viimasena toob minister välja nullbürokraatia programmi, millega vähendati ettevõtjatele riigiga suhtlemisel tekkivat bürokraatiat, tuginedes ettevõtete ja ettevõtlusorganisatsioonide esitatud 280 ettepanekule, millele lisandus ligikaudu 1000 ettepanekut avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamiseks.
BNS
Ikka ja jälle ei oska autojuhid valida õiget kiirust. Kolmekümnega kraavis ja ikka autojuht süüdi. Kesk pidi ju teede hooldusega lõpuks tegelema. Simsoni lubadus. No ei.
no kui sa mööda kraave aina turnid, siis oledki ise süüdi ja ära enam autorooli kipu. Ei aita sind Simson ega hooldatud teed, juhm leiab kraavi üles ja 10 km /h kiirusega.
Kiirema maj.kasvu nimel ja Eesti rahva õitsemise nimel tuleks pensionid tulumaksu alla panna. Korraga tõstaks tulumaksu 25 %. Selle raha võiks lugeda, nagu kõik maksud siiani, maj.kasvuks ja näitajad jälle head. Pensioni iga koheselt tuleks tõsta 72 aastani ja probleemid lahendatud.
Valitsuse poolt tasuta vineerist kirstud. Matmispaik aga tasuliseks.
Valitsuse liikmete täätasud ikka üle 120 000 kuus.
Umbes 15 aasta pärast inimetel pension 0.0 ja supiköögid. Kaltsukates kaup tasuta. Supiköögis ainult supp ja hambaid ei ole vajagi. Majanduse kasv tohutu.
võetakse kogu raha inimestelt ära. Süüa saab ühisköögist, kuid alles pärast kallumist. Et ei ületaks vastavalt kasvule piirkaalu. Kes kaalub rohkem, nälgigu, kõhnemad saavad kulbiga lurri. Nagu 1920ndate SSSR-is.
vale otsas. Aga valetada Kata oskab!
Tallinn Tartu sõidul oli keskmine kiirus roomamine. Ka kraavis oldi. Simson ju oli lubanud, et nüüd aqsjad korras. No ei.
suurim edusamm oli Pärnu raudtee kaotamine. Ootame ka Koidula-Valga ja Tartu-Koidula ülesvõtmist. Vaatame kas uus valitsus saab hakkama.
“…tõine ja edukas…”
Tööst räägib tibi, kes pole elu sees tööd teinud. Naljakas jah
neid edusamme lugeda. Rukki laevateed oleks tulnud süvendada niikuinii ning seda oleks teinud iga muugi valitsus. Haapsalu raudtee soojendamine aga on selge majanduslik kahi ning ka inimeste liigutamiseks mõttetu. Haapsallu on vaja tootmisettevõtteid, mitte et rahvas peaks Haapsalust Tallinnasse tööl käima. Seda Kata ei mõista.
Sadama börsile panek näitab sadama kehva seisu. Vaheveod on kadunud, söekai seisab tegevuseta. Kui see oleks olnud kasulik juba varema, siis oleks seda ka varem tehtud. Nüüd on häda käes. Puhas raha põletamine. Taibatakse seda alles mõne aasta pärast, kui osakud hakkavad kukkuma alla talutava. Kuid ka siis on must lahend ennustatav: mingi ärikas (kas meilt või Hiinast) ostab selle odavnenud sadama üksi välja ehk ärastab. Siis kehtestab ise reeglid, et eesti matsid enam juurde ei saaks.
Ja miks pole Kata oma saavutuste hulka lugenud Pärnu raudtee kaotamist?
Millegipärast järjest rohkem räägitakse streikidest. Kas see annab tunnistust heast elust?