Haridus- ja teadusminister määras sel aastal esmakordselt haridusvaldkonna arengu ergutamiseks mõeldud stipendiume, millele said kandideerida Eesti üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja lasteaedade õpetajad ning tugispetsialistid. Stipendium annab õpetajatele vaba semestri, mida nad saavad kasutada näiteks koostööks ülikooliga, enesetäiendamiseks välisriigis, õppematerjalide väljatöötamiseks või hariduspoliitika kujundamiseks. Kuueks kuuks mõeldud stipendiumi said tänavu kolm õpetajat: Merit Karise, Kristel Lempu ja Merike Saar.
„Stipendium on mõeldud selleks, et kogenud õpetajad saaksid panustada kogu meie haridussüsteemi arendamisse ning tänavused saajad seda oma algatustega kindlasti teevad. Soovin neile edu ning indu oma heade mõtete teostamisel!,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.
Tänavused stipendiumisaajad plaanivad seda kasutada eelkõige uuenduslike või juba loodud materjalide väljatöötamiseks või edasiarendamiseks.
„Olen juba ammu mõtisklenud selle üle, et kõikidel haridustöötajatel peaks olema võimalus aeg-ajalt vabale semestrile,“ ütles Luunja Midrimaa lasteaia logopeed- eripedagoog Kristel Lempu. „Just siis kas enesetäienduseks, teadustööks, õppekirjanduse väljaandmiseks või millekski muuks. See aitaks läbipõlemist vältida, samas rikastaks Eesti haridusmaastikku. Mina plaanin eelnevat arvestades teha seda, mida ma oskan ja armastan: raamatuid kirjutada, peamiselt lugemise õppematerjale. Seni tegin seda töö, pere ja muude hobide kõrvalt. Nüüd saan Eesti lastele, sealhulgas ka erivajadustega lastele, jõukohaste ja õpetlike raamatute väljaandmisele pühenduda. Tänan selle võimaluse eest!“
Kuressaare Ametikooli disaini õppesuuna õpetaja Merit Karise kinnitas, et haridusstipendiumile kandideerima innustas teda aasta-paar küpsenud mõte, et tuleks aeg maha võtta ja õpilastega tehtud loovprojektid üle vaadata. „Selleks plaaningi stipendiumi kasutada: lugeda uurimistöid ja teooriaid, panna kirja oma meetodid ja ülesanded ehk kokkuvõttes kirjutada ise õpik või ülesannetekogu, mida olen otsinud, aga seni pole leidnud. Ülesannetekogu eesmärk on pakkuda õpetajatele ja õpilastele viise, kuidas olla loov väga lihtsate vahenditega, märgata ja kasutada õppimiseks võimalusi, mis asuvad keeles, kultuuris, kodukohas.“
Tallinna Prantsuse Lütseumi inglise keele õpetaja Merike Saar kinnitas, et stipendium aitab tal edasi arendada juba loodud veebipõhist tööriista, mida õpetajad saavad ise, ilma välise abita, oma tunni jälgimiseks kasutada. „Oma doktoritöös uurin õpetaja vajadusi ning võimalusi tehnoloogia abil tõendusmaterjali kogumiseks klassiruumist, mis aitaks õpetamist veelgi paremini mõtestada. Stipendium kulukski just õpetaja enesevaatluse tööriista edasiarendamisele ja katsetamisele koolides, et võimalikult paljud õpetajad saaksid kogemuse, mis aitaks neil saada terviklikuma pildi oma õpetamisvõtetest (ja selle mõjust õppimisele). Loodame oma arendustega aidata kaasa tõenduspõhisuse juurdumisele õpetaja igapäevaelus, nagu see on tavaks saanud teistes valdkondades,“ ütles Saar.
Järgmine stipendiumivoor kuulutatakse välja järgmise aasta septembris. Kokku antakse välja kuni viis stipendiumi suurusega kuni 11 000 eurot. Stipendiumi määramisel võeti eelkõige aluseks haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis. Haridusvaldkonna prioriteetseteks teemadeks olid sel aastal õpikäsitus ja selle muutumine, kaasava hariduse rakendamine ning tervis, rõhuasetusega vaimsele tervisele.
samuti, et põhiline on rahva raha eest eesti keele oskust ja õpetamist täiendada välismaal.