Tarmo Tamm: julgustan ettevõtjaid kootööd tegema

Foto: Renee Altrov / valitsuse kommunikatsioonibüroo.

2018. aasta oli Maaeluministeeriumis väga töine – alustati põllumajanduseja kalanduse arengukava koostamisega ning algasid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemalised arutelud.

„2018. aasta tõi põllumajanduse ja toidutootmise sektoris endaga kaasa häid  uudiseid ja õnnestumisi, aga samas tuli ette ka mitmeid katsumusi, näiteks suvine põud. Usun, et ka uus aasta tuleb kindlasti töine. Julgustan meie ettevõtjaid tegema rohkem koostööd ja osalema ühistulises tegevuses, sest vaid koos saame edukad olla,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm aastat kokku võttes.

„Peagi lõppeval aastal on Maaeluministeeriumis algatatud mitu suuremahulist ning tulevikku suunatud protsessi. Oleme käivitanud uue riikliku strateegiadokumendi „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa) elluviimise. Selle tulemusel valmib valdkonnaülene strateegiline arengudokument, kus on kirjas arengukava rakendamiseks vajalikud programmid, meetmed ja tegevused. Täname kõiki, kes protsessis aktiivselt kaasa lõid ja ettepanekuid esitasid. Suuresti just tänu teile saame kokku tervikliku arengukava, kus on tasakaalukalt kajastatud ka sektori arvamus,“ lisas Tarmo Tamm.

Euroopa Liidu suunal jätkusid aktiivsed arutelud nii ÜPP kui ka kalandus- ja merendusfondi tuleviku teemal. „Tehtud on esimesed sammud, aga ootame endiselt otsetoetuste kiiret võrdustamist, et tagada Eesti põllumeestele õiglased konkurentsitingimused. Kasutame võimalust rakendada Eestile sobivaimaid valikuid, sest edaspidi on liikmesriikidel senisest rohkem vabadust otsustada, millistesse valdkondadesse raha suunata,“ ütles maaeluminister Tamm.

„Üks parimaid uudiseid 2018. aastast on see, et esimest korda pärast 2015. aastat ei tuvastatud Eestis kodusigade farmides sigade Aafrika katku, mistõttu oli võimalik kaotada arvestatav osa piirangutest ja sellega sektori konkurentsivõimet tõsta,“ rõõmustas minister Tamm.

2018. aastal saatis Maaeluministeeriumit ja Eesti ettevõtteid edu uute sihtturgude leidmisel ja valdkonna ekspordi soodustamisel. Erilise hoo sai Eesti ja Hiina majandus- ja kaubanduskoostöö. Novembris allkirjastas maaeluminister Tarmo Tamm Hiina Tolliameti asepeadirektori Hr Wang Lingjuniga linnulihaprotokolli, mis loob eeldused, et Eesti ettevõtted saavad hakata viima oma linnulihatooteid Hiina turule.

„Eesti ja Hiina on viimaste aastate jooksul kirjutanud alla mitmele toiduohutuse protokollile ja Hiina turule lubatud Eesti toidukaupade hulk kasvab. Selline edu näitab, et Eesti toit on maailmas hinnatud ja selle järele valitseb nii kodu- kui ka välisturgudel kõrge nõudlus, mis põhineb teadlikult kujundatud tugeval mainel. Meie toit on kontrollitud, kõrge kvaliteediga ning varutud puhtast keskkonnast,“ kommenteeris minister Tamm.

2018. aastal mõjutas saagikust suuresti põud. Saagid olid võrreldes varasemate aastatega oluliselt väiksemad, heina kasv oli kehv ja samuti sai tagasilöögi loomakasvatustoodang. Mahepõllumajanduses jäi põua tõttu loomasööta väheks, sest sööta ei saanud muu  söödaga asendada. Valitsus tegi juba augustis esimesed kiired otsused põua tõttu raskustesse sattunud põllumeeste aitamiseks ning otsis aktiivselt lahendusi olukorra leevendamiseks. Käibevahendite puuduse leevendamiseks eraldati raha Maaelu Edendamise Sihtasutusele käibelaenude väljastamiseks ning Eesti põllumehed said Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise toetuse ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldas ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.

1 Kommentaar
  1. Taas 2 aastat ago
    Reply

    üldine lurr, mis läheb küll kirja linnukesena kavasse, kuid midagi selgeks ei saa.
    Näiteks mida tähendab see kalanduse arengukava? Kas kalapüüki ookeanidel, Läänemerel, järvedel või tiikides? ise saame seda korraladda ainult sisejärvedel (mitte Peipsil ega Narva merel) ja tiikides, kaugemal kehtivad juba omad mängureeglid. Kes mida ja kui palju püüab Irmingeril, Flemish Capil, Labradoril, Norra ja Põhjamerel? Kas austreid, ahvenat, hiidlesta, turska, heeringat, saidat? Neist ei kõssa Tarmo õhkagi.
    Kui jutt on põllumajandustoetustest, siis need tuleb alles välja KERJATA! Nii et olematu raha toel ei saa ka mingit tegevuskava välja meisterdada. Kas Tarmo kehtestab vastutoimetolli neile põllumajandustoodetele, millele mujal makstakse meie turu vallutamiseks peale? Olen ette kindel, et kindlasti EI! Sest tarmoke ei tule mselle pealegi ja lisaks ta ka ei julge, soe tulus koht on talle liialt armas ning ohutuim on sellel edasi oleskleda ja ennast kiita.
    Miks Tarmo ei maini kordagi tõika, et kui ka meie sead ja metssead haigestuvad taas katku, siis ei aeta neid enam auku roiskuma, vaid tehakse nad konserviks, sest see liha pole inimesele kahjulik? Aga näib taas, et Tarmol puudub isemõtlemisvõime, ta vaid täidab pimesi brüssellikke ettekirjutisi.
    Ei maksa loota ka meie massimõrvatud kanade sahkerdamisele näljaste hiinlaste toidulauale. Esiteks on vahemaa suur ja vahepeal on keskbande koostöölepinglane Venemaa, mis tõstab meie kanakese hinna faasaniga ühele tasemele. Järelikult jääb üle külmutatud kanaliha toimetada Hiinasse kastikaubana meritsi. Meil pole aga ÜHTKI sellist laeva. Järelikult peame taas tasuma teistele oma kanade Hiinasse viimise eest. Kas Kata on tulnud välja ettepanekuga, et osa eelarvest läheks 3…4 suure külmlaeva ehitamiseks? Ei ole. Tema ainult loodab, et mingi 0-maks meelitab mujal samuti 0-maksu maksvad laevaomanikud siia, kus iga kell võib seadusi muuta taas laevaomanikule kahjulikuks. Ja ega praegugi meie laevaomanikel ole teiste lippude all mingeid suuri laevu, need on paarituhandelise gt-ga künakesed. Ning osa neist on kaasomanduses, nii ei saa sa ise midagi otsustada.
    Ja kuhu me ehitame uued kanalad, et hiinlasi varustada? Kui igale mahelinnule peab jääma vähemalt 2 ruutmeetrit, siis kui suure ala see võtaks? Ja kellele me haisu müüme? Või jätkame elamist haisu terrori all nagu elati Tartus Aardlas lihakombinaadi lähedal, kus ei tohtinud akentki lahti teha.
    Kas Tarmo on midagi teinud (peale lõugadega laiutamise), et põllumehed looks oma rahastu, et pärast 7 head aastat saaks kahjud katta ka ühe sita aasta eest? Pole kuulnud!
    Kui saaks söönuks vahust, siis oleks me juba ammu ennast lõhki söönud.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.