Tallinna linn tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ettepaneku jätta väljakuulutatud Rail Balticu ehitusprojekti koostamise hankest välja linna ja lõunapoolset ümbersõiduraudteed hõlmava trassi projekteerimise, kuna see on vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.
“Oleme seisukohal, et loodav Rail Balticu raudtee peab looma täiendavaid võimalusi etttevõtluse arenguks Rail Balticu terminali lähiünbruses ja kogu linnaregioonis, samuti peame olulisks vältida Rail Balticu rajamisega tekkida võivat pikaajalist negatiivset mõju, mis võib juhtuda, kui projekteerimisel ei arvestata piisavalt linna ja kogu piirkonna pikaajalise arengu vajadustega,” seisab Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi pöördumises majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile.
Seetõttu tegi linn ettepaneku jätta väljakuulutatud Rail Balticu ehitusprojekti koostamise hankest välja niinimetatud ringraudteed hõlmava trassi osa projekteerimine ning määrata see eraldi projekteerimise etapiks, millele koostatakse uus lähteülesanne ja eraldi hange.
Tallinna linnavalitsus on korduvalt põhjendanud erinevates Rail Balticu planeerimise etappides seisukohta, mille kohaselt peab Rail Balticu ehitusprojekt arvestama reisijateveo korraldamisel Tallinna ringraudteega, mis kulgeb Rae ja Kiili vallas Rail Balticuga ühes koridoris lõuna pool Ülemiste järve.
“Samuti oleme korduvalt toonud välja põhjendatud vajadused täiendavate kergliikluse ja autoliikluse eritasandiliste ristumiste projekteerimiseks Tallinna linnas,” märkis Novikov. “Oleme veendunud, et juhul kui ringraudtee trassi täpsustamiseks on vajalik koostada täiendav planeering, siis saab see olla vaid kas maakonnaplaneeringu teemaplaneering või riigi eriplaneering, sest raudtee rajamise või mitterajamise vajadus ja mõju ulatub oluliselt kaugemale raudtee trassi alustest omavalitsustest.”
Abilinnapea rõhutab, et Tallinna ringraudtee rajamise eesmärkideks on muuhulgas Nõmme linnaosa ja kesklinna läbivate ohtlike veoste ja kaubavoogude väljaviimine ning riskide vähendamine rahvusvahelises Rail Balticu reisiterminalis. Samuti võimaldaks ringraudtee rajamine koos uue planeeritava depooga võtta Kopli ja Ülemiste kaubajaamad kasutusele linnaehituslikult ja riigile kasulikumal otstarbel.
Ringraudteega saaks Novikovi sõnul saaks Paldiski sadama transiidi võimekuse ja kaubaveomahtude suurendamise siduda Rail Balticu struktuuriga. Reisijateveo korraldamisel Tallinna linna, eeslinnade ja tööstusalade vahel võimaldaks ringraudtee sarnaselt Tallinna väiksele ringteele seni puuduva ida-lääne suunalise kiire ja mugava ühistranspordiühenduse ning leevendaks linna ja tagamaa pendelrändest surve Tallinna linna liiklusele.
Rail Balticu Ülemiste ühisterminali ühendamine Keila-Riisipere ja Paldiskis ning perspektiivis Haapsalu suunalise raudteega parandaks terminali ja Tallinna lennujaama ligipääsetavust ning inimeste elu- ja töökoha vahelist igapäevast liikumist.
Kuna Ülemiste raudteejaama piirkonnas on ruumi ja võimalust 1520-millimeetriste täiendavate rööbasteede ja perroonide ehitamiseks ning rongiliikluse mahu kasvatamiseks, aga Balti jaamas peale lähiaastatel kahe uue perrooni ehitamist rohkem võimalust pole, võimaldaks ringraudtee Balti jaama ja Ülemiste jaama vahel rongiliiklust jagada, säilitades Novikovi sõnul Balti jaama kõigist suundadest ka lõppjaamana.
Arvestades üldiste turvariskide tõusu, Tallinna kiiret arengut Ülemiste piirkonnas – kus ainuüksi Ülemiste Citys planeeritakse 2030. aastaks kuni 30 000 töökohta – ning sinna rajatavat Rail Balticu rahvusvahelist reisiterminali, oleks Novikovi sõnul kaubajaamade praeguse asukoha säilimine äärmiselt kahetusväärne.
“Ainsaks ohutuse-, keskkonna- ja finantsaspekte arvestavaks mõistlikuks lahenduseks on Rail Balticu projekteerimisel ja ehitamisel samaaegselt ka Rail Balticu trassiga kattuva Tallinna ringraudtee lõigu rajamine ning Ülemiste ja Kopli kaubajaamade kolimine linnast välja Muuga ja Soodevahe piirkonda, kuhu Harju maakonnaplaneeringuga on ette nähtud perspektiivne kaubajaam. Ülemiste kaubajaama maa-ala tuleks reserveerida peale kaubajaama äraviimist perspektiivse Tallinn-Helsingi püsiühenduse reisiterminaliks ja ärilinnakuks,” märkis Novikov.
BNS
selles ongi, et Ülemistelt tuleks juba hakata kogu seda kaubajaama välja kolima. On lihtsalt nõme, et selline kolakas asub linna sees. Võtke eeskuju Venemaast, kus TOVARNAJA jaamad asuvad peajaamast mitu kilti eemal. Kuna Eestis ka edaspidi sünnitab naine alla 2 lapse, siis pole karta ka elanike ülekasvu ehk linna lõputut laienemist, varsti on meil Tallinna meelitatud maakad otsas ning kasv pidurdub ja siis hakkab juba rahvaarv ka Tallinnas vähenema. seega võib kaubajaama rajada vabalt 5…10km linnast välja.
saaks juba täpselt need õiged trassid teada ja inimesed, kes oma kodu kaotavad – kus?