Marika Tuus-Laul, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige (Keskerakond)
Hiljuti võeti Riigikogus vastus uus pensionikindlustuse seadus, mille eesmärgiks on tagada elamisväärne pension tulevastele eakatele.
Peame olema enda vastu ausad, 15. aastat tagasi tehtud pensionireform ning kolmel sambal põhinev süsteem tuleb tunnistada läbikukkunuks. Mineviku prohmaka eestvedajaid meenutas paari nädala taguses artiklis ka toonase Riigikogu üheksanda koosseisu liige Tiit Toomsalu. On avalik saladus, et sotsiaalpoliitika üliolulise teema aruteludel, ei seatud esikohale inimeste vajadusi, vaid esmatähtsateks peeti ärimehi. Toonane rahandusminister Siim Kallas, kes oli reformi üks eestvedajaid, esindas suurkapitali ja pankade huve. Mõõdukad, koos tollase sotsiaalministri ja samuti reformi Riigikogus kaitsja Eiki Nestoriga pidasid oluliseks teenida välja parketikõlblikkus koalitsioonis olemiseks.
Uus seadus on tänasega võrreldes õiglasem
Ajalooradadelt tänapäeva naastes on saanud selgeks, et kui kehtiva süsteemiga oleks jätkatud, ehk pensioni arvestamisel oleks arvesse võetud jätkuvalt vaid keskmist palka, siis mõnekümne aasta pärast oleks pensionide erinevus tänasega võrreldes kordades suurem. Sealjuures oleks miinimumpalga eest töötavate inimeste pension tulevikus üsna väike, kuskil 250 euro juures. Igapäevaselt kallinevate hindade ja teenuste taustal on eakate toimetulekut sellise pensioni puhul raske ette kujutada. Arusaadavalt jätkuks pahameel ka selles osas, et miks nad peavad mitu aastat töötama selle nimel, et pensionikoefitsient 1 täis saada. Kuid veelgi murettekitavam on fakt, et alla keskmise palga eest töötavad inimesed oleksid pidanud tulevikus elama ainuüksi sotsiaal- ja toimetulekutoetustest.
Mäletatavasti oli veel kevadel sotsiaalkomisjoni laual pensionisüsteemi päästmiseks hoopis teine plaan. See nägi ette panna alates 2037. aastast esimene sammas ühtse baasosa kõrval sõltuma vaid inimese töötatud aastatest. See oleks tähendanud aga seda, et tulevikus oleks pension olnud kõigile võrdselt väike, ametikohast sõltumata. Ehk haridust väärtustanud professoril ning kooli pooleli jätnud luuamehel (olgugi, et kõik ametid on vajalikud), oleks vanaduspõlves laekunud pangakontole täpselt ühesuurune pension. Hetkel on raske öelda, kas see oleks mõjutanud ka meie noorte huvi hariduse vastu, kuid suure tõenäosusega oleks tööandjatel tekkinud tugev motivatsioon ümbrikupalga maksmiseks, sest makse oleks tulnud maksta vaid alampalga pealt. Pikkade arutelude tulemusel otsustati sellest plaanist loobuda ning valmistati ette eelnõu, mis peaks olema meelepärasem mitmele sihtgrupile.
Tulevaste pensionäride kihistumine väheneb, erakorraline pensionitõus tänastele eakatele
Nimelt võetakse uue korra kohaselt pensioni arvestamisel arvesse nii inimese töötatud aastaid kui ka pooles ulatuses töötasu, ehk 50:50 variant. Kui kevadel arutluse all olev plaan pälvis avalikkuses rohkesti kriitikat, siis äsja vastu võetud seaduseelnõuga tehtud kompromiss on samuti leidnud toetust ka ühiskonna poolt. Leian, et astusime tuleviku pensionäre silmas pidades sammu õiges suunas. Seda, kas süsteem jagab pikemaajalisi eesmärke, saavad hinnata tulevased põlvkonnad, kuid kindlasti leevendab tehtud otsus pensionide ja pensionäride kihistumist.
Kuid lisaks uuele pensionivalemile toob uus süsteem pensionisaajale juurde nii mugavust kui ka otsustamisvabadust, olles seega eelkäijast märksa paindlikum. Esiteks on inimesel alates 2021. aastast võimalik valida sobiv pensionile jäämise aeg. Teiseks saab inimene otsustada pensioni kättesaamise üle – kas saada pensioni täielikult, osaliselt või lasta see sootuks peatada ning vajadusel sobival hetkel taas jätkata. Vanaduspensioniiga on jätkuvalt 65 aastat, millele lisandub 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Samuti annab reform teise sambaga liitumise võimaluse aastatel 1970-1982 sündinutele.
Tänaseid pensionäre see reform ei puuduta, kuid ka nende olukorra parandamiseks on Keskerakonnal plaan olemas. Meie kindel soov on viia läbi 100-eurone erakorraline pensionitõus, nagu me seda oleme ka varem teinud. Me ei taha, et Eesti paistaks Euroopas silma madalate pensionidega, mida paremerakondade tegevus on aastaid soosinud.
saa sõnast ÕIGLANE moodustada võrdlusastmeid ÕIGLASEM, ÕIGLASIM vmt, asi kas on õiglane või seda pole.
Pealegi on millegi õiglaseks pidamine puhtalt tundeline, nt ühe arvates on mahalaskmine õiglasem kui pea maharaiumine, mis omakorda olla õiglasem kui poomine.
Elatisrahast aga niipalju, et oleks aeg jätta luul nagu inimene koguks omale elatisraha tööga. Töid muidugi hinnatakse erinevalt, Maarika saab ligi 10 vaeselapse palka ning temal on ka võimalus osa sellest ülemakstavast kuskile rahapuuks maha istutada, kuid kui Maarika enam ei tööta (ta ei tee seda tegelikult tänagi) ja ei tööta mõni Põlva haigla koristaja, siis ei tööta nad võrdselt. Järelikult peaks nad mõlemad saama ka elatisraha ühepalju.
Kui praegu abirahadele eraldada eelarvest 40%, saaks 4,4 miljardiga tagada vabalt KÕIGILE vanuritele ja santidele täiselatisraha 660€ kuus. Sante on muidugi erinevaid, kuid mingeid kümnendikulisi jaotusi on mõttetu kehtestada. Ka ei pea Edgar käima igal aastal tõestamas, et jalg on otsa kasvanud.
Samuti peaks abiraha hulgast saama elatisraha lapsed. See vabastaks nad oma vanemate majanduslikust seisust ja pole enam vaja karjuda mingist vaesusest ja näljast, et see laps polegi saanud päevas 3 korda süüa. Kuna ka lapsed on erinevad, siis nemad peaks elatisraha saama vastavalt earühma vajadustele (need kes pole sandid). 6-aastased rühmad alates 0…5 aastast 15%-lis ekasvuga alates 55%-st (noorimale earühmale) ehk 363€-st kuus.
Kui Maarika viitsiks võtta ette eksel või tavaline lauaarvuti, siis ta tunneks oma petmiste kiitmise pärast ehk häbigi. Kui selline tunne tal veel säilinud on või seda üldse on olnud olemas. Kuid mõttetutest jurade enesekiitmistest küll enam lugeda ega kuulda ei taha. Ma ei ütle sellega, et Maarika koht poleks mäeotsas. Just temasuguseid suuga suure linna ehitajaid sinna vaja ongi, sest nemad muud midagi teha ei oska ja seega Eesti temasuguse ülalpidamnisest lisakahju ei kanna. Nagu kannaks tublide põllumeeste mäeotsa sokutamisest.
tahes seaduse sisemine nikerdus pole veel reform ehk ümberkorraldus. Kui üks pätt lööb maha teis epäti ja võtab kambas selle koha üle, siis on tegu paleepöördega, mitte riigipöördega.
1oo tugrikut on liiga vähe !!! 300-ste pensionikerjuste jaoks /erinevalt päriskerjustest pole neil kusagilt kerjata ka/ on 100 LIIGA VÄHE !!!
Kardetavasti ,vastavalt kapitalistlikule “moraaliarusaamadele” saavad need 300-lised mitte 100, vaid veelgi vähem, KESKMISE mõõdupuu järgi arvutades. Inimesed ei ole aga keskmised, vaid ühesuguse külmumistemperatuuriga,valgust ja veest koosnevad massinad.
Kui seda tõusu üldse tuleb ja kelle jaoks ruleb -2 aastat pensionärile on sama pikk aeg oodata kui koerale,sest keskmiselt võrdub tema eesseisev eluiga koera elueaga . Tänu rikka Euroriigi elatustasemele aga jääb sellest tunduvalt maha,võrdudes 1/3.
Kõigi vanaduspensionäride pension peaks olema VÄHEMALT 600 tugrikut + indekseerimine.
MÕELGE, OLGE NII KENAD, RENOVEERIMISKULUDELE /sundvõlg/, KOMMUNAALIDELE, ELEKTRIMAKSETE KALLINEMISELE + ROHUD ja EAKAS SOOVIB ÕIGESTI TOITUDA ja TOIDULISANDEID MURETSEDA, et OLLA TERVE /kui see tal õnnestuks, hoiaks see omakorda kokku ravikulusid.Aga pole kasulik hooldusasutuste kontsernidele….!/ EAKAS VAJAB KA PALJU ABITEENUSEID MAJAPIDAMISES, mis tuleb tal firmadelt raske raha eest osta. Ja nende pensionitega pole tal võimalik majapidamismasinatki osta muidu kui laenuga = LAENUTEENINDAMISED.
Võtke selle Eve ankeet komment.maha.
Otsib dementseid ?
Täiesti moraalivabalt ronib igal pool ringi,otsib hingi.
anti Vikrist edasi, et Maarika oli käinud tarandit tegemas. Põltsamaal pidasid vanurid oma pidu, kui äkki astus sisse Maarika (teda polnud sinna keegi ametlikult kutsunud) ja hakkas kohe õitsema. Et palju õnne ja et te valimispäevaks ikka suutelised oleks ÕIGE poolt hääletama.
Mis muutub praegustele pensionäridele paremaks? Tehke vähemalt tööaastadki normaalseks 1 tööaasta võrdub 1pensioniaastaga. Ärge lubage vaid tehke kohe, siis pensionärid hääletavad ka keski poolt.
mingeid tööaastaid. Iga surmaeelikut tuleb võtta kui mittetöötamisealist ning igaüks peab saama võrdselt elatisraha. Oled varem olnud rikkur, oled ka varem palgast rohkem säästnud ja osakuid kokku kraapinud ja saad endale rohkem lubada. Kuid surmaeelikuna lood võrdselt 0-väärtuses ja nagunii ei söö 10 praadi ega joo 10 pudelit viina päevas ega maga 10-s voodis öö jooksul. Inimese vajadus elusolemiseks on põhimõtteliselt võrdsed. Erinevused on isikuti vaid kaalus, väärakuses, tervises.