Annegret Kramp-Karrenbauer, kellest paari nädala eest sai Saksamaa poliitikas domineeriva Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) uus juht, tegi aastaga tõelise tähelennu. Olles olnud vaid mõni kuu CDU peasekretär, sai temast nüüd parteijuht, kes võtab tõenäoliselt üle ka kantslerikoha. Seda kiirelt tegemast takistab teda vaid oma patrooni, kantsler Angela Merkeli soov kuni valimisteni sel kohal ise jätkata.
Kramp-Karrenbauer tõestas järjekordselt, kui tähtis on ka reaalselt juhtida parteid, samal ajal kui selle liider tegeleb nii riigi kui ka muu vaba maailma ohjeshoidmisega. Olles ise varem olnud Saksamaa ühe piirkonna – Prantsusmaa ja Luksemburgiga piirneva Saarimaa – eesotsas, teadis ta hästi ka kohapeal valitsevaid parteisiseseid meeleolusid ning oskas neid Berliini kolides hästi ära kasutada. Samas annab tema Lääne-Saksa päritolu teatud eelise Merkeli Ida-Saksa juurte ees.
Mini-Merkel, nagu teda seni on kutsutud, ise nimetab end kaasaegseks konservatiiviks. Sotsiaalpoliitikas on ta oma konkurentidest vasakpoolsemate vaadetega. Ta oli miinimumpalga poolt, aga skeptiline samasooliste abielude suhtes. Ta seadis kahtluse alla ka Saksamaal elavate türklaste topeltkodakondsuse. Pagulaspoliitikas on ta aga pigem olnud Merkeli-liini toetaja.
Kramp-Karrenbauer ei ütle, et partei peab liikuma ühes või teises suunas. Ta lubab küll olulisi muudatusi, ehkki esialgu on jäänud nende muudatuste sisu täpselt avamata. Välispoliitiliselt on ta multilateraalse suuna toetaja. Ta tahab tugevdada Euroopa Liitu ning vastu seista populismi ja antidemokraatlike suundumuste tõusule maailmas. Selles mõttes sarnaneb ta naaberriigi Prantsusmaa presidendi Macroniga, kes praegu on küll siseriiklikult tõsistes raskustes.
Kramp-Karrenbauer leiab, et Saksamaa ei pea eksportima mitte ainult kaupu, vaid ka inimõigusi ja naiste emantsipatsiooni. Teda toetas kõvasti ka Merkeli käe all mõjukaks paisunud CDU naisteühendus, tänu kellele on tema toetus nii partei naisliikmete kui kogu riigi naisvalijate hulgas väga tuntav.
Igal juhul veab Saksamaad praegu võimas naisduo. Millal sellest saab ainujuhtimine, sõltub nüüd rohkem Kramp-Karrenbauerist kui Merkelist. Pigem varem kui hiljem, sest tähelend ei saa peatuda poolel teel.
järeldada vaid seda, et Deutscland vajub üha sügavamale rabamülkasse. Kahjuks saame oma osa ka meie, sest meie võltsvalitsus teenib ihu ja hingega just selliseid merkleid ja krappe.
Saksa meedias kutsutakse pr. Annegret Kramp-Karrenbauerit tema pika nime tõttu vahel AKK ja seda üldsegi mitte irvitades. Ka meil võiks lühendit AKK vahel kasutada, mitte tema pikka nime püüdlikult veerida. Muide, proual on 3 täiskasvanud last.