Tiit Terik: Vajame erakorralist pensionitõusu
Keskerakond töötab selle nimel, et suurendada pensionide baasosa ja läbi viia erakorraline pensionitõus. Meie eesmärk on tõsta pensione erakorraliselt niipalju, et see koos indekseerimisega tooks pensionäridele praegusega võrreldes 100 eurot rohkem. Eestis elab väga suur hulk pensionäre suhtelises vaesuses ning selline erakorraline pensionitõus tooks kindlasti vajaliku muutuse. Keskmine vanaduspension on täna alla suhtelise vaesuse piiri ning selleks, et eakad saaksid vaesuspiirist üle, oleks vajalik vähemalt 20-protsendine pensionitõus. Keskerakond näeb ette, et aastaks 2020 on pensionid koos indekseerimise ning erakorralise tõusuga 100 euro võrra kasvanud. Ka siis ei hüvitaks pension isegi tavapärases hooldekodus elamist, kuid oleks kahtlemata abiks nii eakatele endile kui ka nende lastele ja lastelastele, kel tuleb väga kitsastes oludeski oma vanemaid aidata. See on loomulik ja inimlik, kuid riigil tuleb siin appi tulla.
Juhtkiri: Üleskutse ajakirjandusele
Ebatäpse, moonutatud või eksitava informatsiooni avaldamine on alati kahetsusväärne. Kui mõni väljaanne tegeleb sellega täiesti sihilikult ja väga järjekindlalt, tuleb selline tegevus ülejäänud meediaväljaannete poolt hukka mõista. Tõlgendused ja hinnangud sõltuvad vaatepunktist ning arvamused võivad olla erinevad, kuid faktid on pühad. Ebaõige informatsiooni ilmumise korral oleme alati valmis seda parandama. Ja vajaduse korral ka vabandama. Meie eetika ei luba vägivallale, vandalismile ja avaliku korra rikkumisele õhutamist.
Lauri Laats: Võitleme vaesuse vastu
Kuigi pühadeperioodil olid kaubanduskeskused rahvast täis ning keskmine palk pidevalt kasvab, pole kuhugi kadunud väga terav vaesuse probleem. Statistikaamet teatas detsembri keskel, et 2017. aastal elas suhtelises vaesuses 22,6% Eesti elanikkonnast ning see määr on aastaga 1,6% suurenenud. Absoluutses vaesuses elas 3,4% ehk 44 000 inimest. Lihtsustatult öeldes: suhteline vaesus tähendab, et sissetulek on väiksem kui 523 eurot, ning absoluutne vaesus tähendab, et sissetulek on väiksem kui 207 eurot. Siia tuleb juurde lisada, et riiklikud toetused (sh pensionid) olid asjaoluks, miks paljud leibkonnad ei sattunud statistiliste vaeste hulka.
Marek Jürgenson: Noored vajavad tuge
Kuritegevuse ennetamine ja ohjeldamine on ühiskonnale suurimaks väljakutseks kõikjal maailmas. Erandiks pole ka Eesti. Taasiseseisvuse aastate jooksul on kuritegevuse profiil ja raskuskese märgatavalt muutunud ning üheksakümnendate maffiariigist saanud maailma mõistes turvaline ja rahulik paik. Ometi ei tohi lasta end sellest uinutada. Turvalisust tuleb luua pidevalt, uusi ohte kaardistades ning põhjusi ennetades. Kui me seda ei suuda, võtab kuritegevus kaotatud positsioonid tagasi. Erilist tähelepanu nõuab noorsoo kuritegevus. Noored on vastuvõtlikud kaaslaste arvamustele ja hoiakutele ning kui need vastanduvad ühiskonnas kehtivatele normidele, tunnetatakse seda millegi huvitava ja salapärasena, mitte aga vägivaldse ja kuritegelikuna. Kuigi me seni pole kogenud noortegängide vägivalda, on esimesed märgid selle rahvusvahelise nuhtluse imbumisest Tallinna tänavaile juba olemas.
Toomas Paur: Ikka talupojatarkusega edasi!
Keskerakonnal on tarkust ja jõudu edendada rahvuslikult prestiižikat Eestit. Möödunud aastasse jäi Eesti iseseisvuse väljakuulutamise 100. aastapäeva kõrval teisigi väärikaid juubeleid, mis seotud meie rahva elujõu ja omariikluse väljakujunemisega. Eesti majanduse jõudsamaks ja mitmekülgsemaks muutmiseks tasub õppida ja eeskuju võtta välisriikide kordaläinud praktikast. Eesti tänane GDP ehk toodetud rahvuslik koguväärtus on ligikaudu 20 000 eurot ühe kodaniku kohta aastas. See on küll 7 korda enam, kui seda on Ukrainas, aga samas ka ligi 4,5 korda vähem kui Luksemburgis. Väga vähesed teavad, et Luksemburg on maailmas 6. kohal terasesulatamise poolest, ja seda absoluutväärtuses. Samas Luksemburgi enda territooriumil terast praktiliselt ei sulatata. Küll aga asub selle väikeriigi territooriumil firma Alcor keskus; erinevate allikate kohaselt haldab see firma kuni 60 protsenti maailma terasesulatamise kogumahust; loomulikult omandi kaudu maailma erinevates riikides.
Jüri Pino: Mõistatuslik keskklass
Siinmaistes oludes on tihti öeldud: ega enne asja saa, kui tekib keskklass. Hetkeks tundub, nagu avalduks selles kogu tõde. Keskklass… Heakodanlus… Igavesed väärtused… Sest kõlab kaunilt, aga keegi ei paista õieti teadvat, mida see keskklass tähendab. Ainult et tagab järjepidevust, stabiilsust ning muidugi Püha Demokraatiat, mille taristuks seda võiks nimetada… Kui tahta püüda tark välja näha. Ei tea, mis sellega keegi mõtleb. Aga keskklass on hea. Erakonnadki topivad seda kuskile oma arengukavadesse. Vajalik; tarvis luua või tugevdada; kaeda, et ikka oleks ja püsiks ja kasvaks jne. Inimesed on ju edevad. Kes ikka ütleks, et ta on alamklass?.. Kui just ei ole väga vihases tujus: vaadake, mis võim minuga teinud on! Samas, kõrgklassiks ennast tunnistada? Ega teagi, kummad enne ukse taha jõuavad: kas maksuametnikud või hangudega maatamehed? Nii et täit pilti keskklassi seisust ikka ei tule. Swedbank ise kah andis justkui läbi lillede teada, et eks see üks järjekordne küsitlus ole, ei enamat. Puhkus välismaal, säästud, vaba raha, auto, isiklik eluase, isegi sissetulek üle keskmise – jälle see keskmine ei-tea-mis tähenduses – pole ikka piisavalt selge mõõdupuu. Isegi keskklassi elustiil on ammugi kahtlane.
Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 9. jaanuari Kesknädalas. Kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebis olulisi uudiseid igapäevaselt.