Ilja Ban, Tallinna linnavalitsuse meediakonsultant
Suhtelises vaesuses elab peaaegu viiendik Eesti elanikest. Selle masendava statistika avaldas Statistikaamet möödunud aasta lõpul. 295 000 inimest – meie sugulased, naabrid, tuttavad. Isegi need pered, kes kindlalt jalgel seisavad, elavad palgapäeva-eelsel ajal viimaste sentide eest ja palgapäevaks jõuavad nulli. See pole normaalne.
Mis võiks iga Eesti elaniku heaolu tegelikult tõsta? Vastamiseks tuleb meenutada, et oluline pole, kui palju sa teenid, vaid see, millele raha kulub. Toon näiteks kaks Keskerakonna valimisplatvormis kinnitatud lahendust, mis parandavad hirmutavat vaesust, aga aitavad ka kõiki Eesti peresid.
Kütuseaktsiisi alandamine
Ma ei hakka rääkima, kuidas süda hakkab veritsema pärast igat bensiinipaagi täitmist. Olen kindel, et teil on sama tunne. Kuidas on juhtunud, et meil on kütusehinnad sama kõrged kui Taanis, Saksamaal ja Suurbritannias? Aktsiis.
Lühike eellugu – aktsiisi regulaarse tõstmise otsuse tegi eelmine, reformistide juhitud valitsus. Keskerakonnal, mis asus valitsuse etteotsa kaks aastat tagasi, ei õnnestunud selles küsimuses kahjuks palju ette võtta – muudeti ära 2018. aasta alguseks plaanitud diislikütuse aktsiisi tõus. Põhjus on lihtne – kui oleks ära muudetud ka teiste aktsiisitasude tõus, oleks riigieelarve lõhki kärisenud. Kui 2019. aasta märtsis toimuvate Riigikogu valimiste tulemusena jääb Keskerakond valitsuskoalitsiooni juhtima, siis aktsiisimäärasid vähendatakse.
Kui langetada nii bensiini kui ka diislikütuse aktsiisimäärasid kasvõi Läti tasemele, annaks see igale perekonnale olulise lisa.
Positiivset mõju majandusele tervikuna on samuti raske üle hinnata – kaubavedu kauplustesse muutub odavamaks, see tähendab aga, et vahetult pärast aktsiisitasude alandamist toiduainete hinnad ei tõuse. Eestisse sõitvate raskeveokite juhid hakkavad nii, nagu see oli veel mõni aasta tagasi, uuesti tankima Eestis, mitte Lätis ega Leedus.
Elektriaktsiisi alandamine
Teine meede on väga märgilise tähendusega, aga oma ulatuselt mitte nii suuremastaabiline kui esimene. Mullu õnnestus vähendada elektriaktsiisi suurtarbijatele, et nende konkurentsivõimet tõsta. Õiglane oleks ka selle vähendamine eratarbijatele. Eesmärk on lihtne – elektriaktsiisi alandamine praeguselt 4,47 eurolt megavatt-tunni kohta ühele eurole.
Milline võib olla nende meetmete mõju riigieelarvele? Esimese meetme maksumus sõltub meie naabrite Läti ja Leedu aktsiisiotsustest. Ökonomistid räägivad 100 miljonist eurost. Teine meede läheb maksma 9 miljonit.
Kuid peamine küsimus, mida väga tihti esitavad nii poliitilised konkurendid kui ka skeptikud: kust selleks raha võetakse? Viimastel aastatel pole mitte ühtegi põhjalikku riigieelarve läbivaatust tehtud. Selle aja jooksul on Eesti liikunud lubadusest jõuda viie parima Euroopa riigi hulka läbi tõsise kriisi stabiilse majandusarengu etappi. Kõik see loob head võimalused Eesti riigieelarve põhjalikuks läbivaatamiseks. Strateegilise turunduse ja majandusarvestuse teadus räägib sellest, et taolisel puhul ilmnevad kas „surnud“ kulud või on pikkade aastate jooksul ilmnenud paljud olulisemad kulud, kui 15 aastat tagasi.
Meil on olemas kõik võimalused jätta Keskerakond koalitsioonivalitsuse etteotsa ka pärast märtsivalimisi.