Saabunud aastal on sotsiaalelu ja rahanduse valdkonnas jõustunud mitmed uued seadused, mis otseselt peegelduvad ka inimeste rahakotis. Lisaks pakutakse mitmeid uusi ja paremaid teenuseid.
Toetus esimesele lapsele tõuseb 60 euroni kuus. 2019. aastast on lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse eest 100 eurot kuus. Lisaks saab kolme või enamat last kasvatav pere 2017. aasta 1. juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetust 300 eurot kuus.
2019. aastal on töötasu alammäär 540 eurot ja toimetulekupiir 150 eurot. Esimese või ainsa leibkonnaliikme toimetulekupiir on 2019. aastal 150 eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale alaealisele 180 eurot. See on summa, mis pärast eluasemekulude katmist peab inimesele kätte jääma muude kulutuste jaoks.
Jaanuarist alustas tööd ööpäevaringne Ohvriabi kriisitelefon numbril 116 006. Eesmärk on anda abivajajale kohest emotsionaalset tuge ja julgustada võtma kontakti teiste abistavate süsteemidega – ohvriabi töötajaga, naiste tugikeskusega, kohaliku omavalitsusega, perearstiga. Perearsti nõuandetelefonilt 1220 hakkab saama isikustatud nõu. Kui praegu on telefoninõuanne anonüümne, siis alates 2019. aasta 1. augustist tekib nõuandval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi; seeläbi täpsemat nõu anda.
Laste ja perede heaolu suureneb tänu pereteraapia ja vanemlike oskuste arendamise programmidele, mis saavad 2019. aastast täiendava riikliku püsirahastuse. Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ on 2019. aastal võimalik kaasata senisest üle kahe korra rohkem väikelaste vanemaid, laieneda rohkematesse kohalikesse omavalitsustesse ja suurendada rahastust Ida-Virumaal.
Abivahendite kättesaadavus paraneb veelgi, et paremini toetada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning ära hoida võimalike tervisekahjude tekkimine või süvenemine. 2019. aastast tehakse abivahendite eelarves esialgu kaheks aastaks põhimõtteline muutus (ravimite kompenseerimisega sarnane eelarve planeerimine), mis võimaldab abivahendite regulatsioonis kokku lepitud alustel tagada abivahendi igale abivajajale.
Tööle hakkab üleriigiline digiregistratuur, mida esimesena hakkab alates 2019. aasta algusest kasutama Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Patsientide jaoks tähendab haiglate ülese digiregistratuuri kasutuselevõtt, et kõiki olemasolevaid eriarstide vastuvõtuaegu saab broneerida, tühistada või muuta ühes digikeskkonnas. Teised haiglad ühinevad sellega järgmise poole aasta jooksul.
Toetatakse uute töökohtade loomist Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. 2019. aastal saavad Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tööandjad, kes loovad kahe kuu jooksul vähemalt viis töökohta, taotleda töötukassast töökoha loomise toetust. Et soodustada eelkõige töökohtade loomist, mille panus piirkondade majandusarengusse oleks suurem, toetatakse ainult neid töökohti, kus makstav töötasu on vähemalt poolteistkordne alampalk, mis 2019. aastal teeb 810 eurot.
Rahandus ja maksundus
Pensioni teise samba valitsemistasu piirmäär langeb, mistõttu tasud langevad 2019. aastal senisest kiiremini, jõudes OECD keskmise ehk 0,6% juurde.
Heade tulemuste korral võivad fondivalitsejad alates 2020. aastast võtta valitsemistasu ühe osana edukustasu. Pensionifondide varade investeerimise reeglid muutuvad paindlikumaks. Näiteks on lubatud kogu vara investeerida börsiaktsiatesse. Samuti saab senisest rohkem investeerida börsivälistesse aktsiatesse ja kinnisvarasse. Need muudatused võimaldavad pensionifondidel rohkem Eestisse investeerida.
Alkoholi aktsiisimäärad ei tõuse. Sügisel heaks kiidetud seadusemuudatuse tulemusel jäävad nii lahja kui ka kange alkoholi aktsiisimäärad nii sel kui ka tuleval aastal mullusele tasemele. Aktsiisitõusu ärajätmise tulemusena jääb ära piirikaubandust täiendavalt stimuleeriv hinnatõus. Alkoholi hinnaerinevus võrreldes Lätiga väheneb. Tubaka aktsiisimäär tõuseb 10 protsenti.
Küttegaasina kasutatava maagaasi aktsiisimäär 1000 kuupmeetri kohta tõuseb 63,31 euroni. Kütteainena kasutatava vedelgaasi aktsiisimäär kerkib 86,17 euroni 1000 kilogrammi kohta.
Ettevõtted saavad elektriaktsiisi soodustuse. Ettevõtted, mille elektrointensiivsus (elektrile tehtavad kogukulutused ettevõtte loodavast lisandväärtusest) on vähemalt 20%, saavad taotleda elektriaktsiisi langetamist 0,5 eurole megavatt-tunni eest. Ettevõtted saavad ka gaasiaktsiisi soodustuse. Ettevõtted, mille gaasitarbimise intensiivsus on vähemalt 13%, saavad taotleda oma gaasiaktsiisi vähendamist Euroopa Liidu miinimummäärani ehk 11,3 eurole 1000 kuupmeetri kohta.
Maksudest kõrvale hoidumise vastased reeglid karmistuvad. Maksudest kõrvale hoidumise vastu võitlemiseks kehtestatakse neli uut põhimõtet: üldine kuritarvitustevastane reegel, ülejääva laenukasutuse kulu maksustamine, tulumaks lahkumisel, välismaise kontrollitava äriühingu kasumi Eestis maksustamist käsitlevad eeskirjad.
Aivar Jarne
vähem ähvardada. Kus on täpsed arvud, palju kaudselt inimestelt see altkäemaks tagasi röövitakse?