Eesti riigivõlg on jätkuvalt Euroopa Liidu madalaim

Foto: Arvo Meeks/Scanpix

2018. aasta kolmandas kvartalis oli Euroopa Liidu kõige madalama riigivõlaga riik jätkuvalt Eesti, kõige rohkem kahanes võlakoorem kvartaliga Maltal, suurenes aga Küprosel.

Eesti riigivõlg ulatus kolmandas kvartalis 8 protsendini SKP-st, järgnesid 21,7 protsendiga Luksemburg ning 23,1 protsendiga Bulgaaria, selgub Eurostati andmetest.

Teise kvartaliga võrreldes vähenes Eesti riigivõlg 0,3 protsendipunkti ja 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 0,6 protsendipunkti.

Kolmanda kvartali lõpus oli euroala valitsusvõla suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) keskmiselt 86,1 protsenti, mida on 0,2 protsendipunkti jagu vähem kui teises kvartalis. Kõigi 28 Euroopa Liidu liikmesriigi seas kahanes näitaja teise kvartali 81 protsendilt 80,8 protsendile.

Euroopa Liidus moodustasid kolmanda kvartali lõpust koguvõlast 82 protsenti võlakirjad, 13,8 protsenti laenud ning 4,2 protsenti valuuta ja hoiused.

Kõige kõrgem oli võlakoormus kolmanda kvartali lõpus Kreekas, kus see ulatus 182,2 protsendini SKP-st. Järgnesid Itaalia 133 protsendi ja Portugal 125 protsendi, Küpros 110,9 protsendi ning Belgia 105,4 protsendiga.

Teise kvartaliga võrreldes kasvas võla ja SKP suhe kuues EL-i liikmesriigis, langes 19 riigis ning jäi samale tasemele kolmes liikmesriigis.

Enim kasvas näitaja Küprosel, 6,9 protsendipunkti jagu, järgnes Kreeka 4,8 protsendipunktiga. Enim kahanes võlg 3,1 punkti jagu Maltal, järgnesid Sloveenia ja Horvaatia, kus riigivõlg vähenes mõlemas 1,6 protsendipunkti jagu.

2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas võla ja SKP suhe neljas liikmesriigis ning kahanes 24 riigis.

Näitaja kasvas 9,7 protsendipunkti Küprosel, 7,4 punkti Kreekas, 0,4 protsendipunkti Ühendkuningriigis ning 0,1 punkti Slovakkias. Langus oli suurim aga 8 protsendipunktiga Sloveenias, järgnesid Malta 6,8 punktiga ning Portugal 4,6 protsendipunktiga.

BNS

5 kommentaari
  1. Kas 2 aastat ago
    Reply

    nüüd saame esikoha eest ka mingid miljardid preemiaks? Kui nii oleks, läheks lahti võidujooksuks riigivõla vähendamise pärast.

  2. ? 2 aastat ago
    Reply

    Kena, aga mis mul sest kasu? Minu pension ei tõuse niipea ja kas üldse …
    Koormised aga kasvavad ja hinnad mitte 3% nagu raasio ütleb vaid 30% -mine vaata poodi.

  3. Eks ole 2 aastat ago
    Reply

    Aga ka elatustase on üks madalamaid. Nii et tolku sellest enamusele inimestest pole. Kõrge elatustase on riigi heaolu näitaja. Laari. Ansipi ja Rõivase valitsemiste tagajärjena sattusime elatustaseme poolest viimaste hulka.

  4. Jane 2 aastat ago
    Reply

    Riigivõlga rahvas ei tunneta, nälga aga küll. On vaja lõpetada sekkumine teiste riikide siseasjadesse, lõpetada teiste riikide abistamine, millest viimasel ajal rnam ei räägita. Aga kas eelviimaste reformistlike valitsuste ajal ainuüksi Ukrainale ei läinud miljoneid. Läks küll. Pole kuulda olnud, et enam tanke ostetakse ja muud sõjavarustust. Aga rakette me nagunii ei jõua osta. Palju lihtsam on idanaabriga hästi läbi saada, mis tagab ohutuse ja arendades maaelu seadas sisse võimaluse müüa oma kaupu ka Venemaal. Kas poleks odavam saada kütust Venemaalt. Tuleb elada nii, et riigivõlg oleks väiksem ja inimeste elatustase kõrgem. USA valitsus ei käi enam naftariike pommitamas, aga tahab Euroopa riikide majandust oma käpa alla saada, sellest ka tema sekkumine. Iga riik peaks ise otsuseid tegema, selliseid mis tagavad kõrge elatustaseme riigis.

  5. Sedasi 2 aastat ago
    Reply

    Õige ta on, et mitte riigivõla suurus vaid inimeste kõrge elatustase määrab riigi heaolu taseme.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.