Leht viitab Anvelti soojadele suhetele uurimise all olnud ärimehega

Tallinn, 20.11.2018 Siseminister teatas tagasiastumisest ja poliitikast lahkumisest. Fotol Andres Anvelt Foto: Tairo Lutter/Scanpix

TALLINN, 23. jaanuar, BNS – Eesti Ekspress viskab kolmapäeval õhku kahtluse, et Andres Anvelti siseministri ametist kiire lahkumise põhjus võib peituda mitte terviseprobleemides, vaid liialt soojades suhetes ärimees Anton Geriga, keda on seostatud väga suures ulatuses rahapesuga. 

Ekspress kirjeldab, kuidas 19. novembril ehk üks päev enne Anvelti ootamatut tagasiastumisteadet esines riigikogu õiguskomisjoni ees endine politseinik, Rahapesu Andmebüroo analüüsitalitust juhtinud Aivar ­Orukask. Kohtumine toimub kinniste uste taga. Protokoll sellest koosolekust on pealiskaudne, kuid Orukask räägib poolteist tundi. Suur osa jutust keerleb ettevõtja Anton Geri ja endiste tippvõmmide, nende hulgass Andres Anvelti tihedate suhete ümber.

Kümme aastat tagasi sattus Ger kriminaaluurimise alla. Teda peeti Eesti suurimaks rahapesijaks. Jutt käis miljardist kroonist ehk 64 miljonist eurost. Kohus mõistis mehe siiski õigeks.

Orukase väitel pole Anvelt ja Ger lihtsalt teretuttavad. Oma jutu tõestamiseks on tal ka foto allkirjaga „Anton Ger puhkehetkel suvel 2009“. Ger poseerib seal sinises politseiniku jopes. Foto on tehtud Murastes, Anvelti kodus. Tol ajal pole Anvelt veel poliitik. Ta pole ka enam tippvõmm. Ta töötab kaitseväe juhataja Ants ­Laaneotsa nõunikuna.

See võiks olla ohutu pilt. Aga tänapäeval on asjalood teistsugused. Ükski tipp-poliitik pole meelitatud sellise foto väljailmumisest. Eriti, kui ta on politsei töö eest vastutav siseminister ja rahapesijaks peetud mees viibis tema kodus, kirjutab Ekspress.

„Mina rääkisin sellest pildist meie fraktsiooni juhiga (Kersti ­Sarapuuga), Ratasega pole sellest rääkinud,“ ütleb õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid. Ta mainib, et tegi fotost juttu ka kapo peadirektori Arnold Sinisalugakohtudes. „Aga ma ei tohi sellest rääkida.“

Kui Geri suhtes kerkisid üles rahapesukahtlused, asuvad politseinikud teda aastatel 2009–2010 salaja jälgima ja saavad selle käigus teada ka tema suhete iseloomust Anveltiga. Mehed õnnitlevad üksteist jõulude ajal ja uusaasta puhul. Anvelt avaldab lootust uuel aastal kohtuda. Ger nimetab Anveltit ja tema naist kalliteks sõpradeks.

Asi ei piirdu viisakustega. Kuna Rahapesu Andmebüroo laseb rahapesu kahtluse tõttu külmutada Geri firma kontod, otsib ärimees muu hulgas abi Anveltilt. „Ma aitasin seda inimest kunagi,“ ütleb Anvelt nüüd Ekspressile.

30. juunil 2010 saadab Anvelt Gerile sõnumi: „Tervitus päikeselisest Hispaaniast! Kuidas käsi käib, kuidas prokuratuur otsustas sinu küsimuse, mulle sosistati Skype’iga, et justkui saab ok olema.“ Ger vastab: „Tervitus. Prokuratuuris aeti täna mingit jama. Aga pärast helistas mulle Eerik. Ja kõik sai nagu arusaadavaks.“ Anvelt: „Positiivses mõttes loodan?“ Ger: „Homme kohtume ja ma saan täpselt teada.“ Anvelt: „Ok.“

Jutus mainitud Eerik on Eerik Heldna. Toona kaitsepolitsei asedirektor, praegu kaitseväe luuraja.

Juulis 2011 alustab Venemaa kriminaalasja number 678540 seoses asjaoluga, et kurjategijatel õnnestus Venemaa maksuametilt välja petta 230 miljoni dollari väärtuses raha. Maailm tunneb seda Magnitski juhtumina, sest kuriteo avastas advokaat Sergei ­Magnitski. Asi päädib Magnitski vangistamisega. Mees sureb Moskvas Matrosskaja Tišina türmis. Uurimise algatamise dokument mainib, et osa rahast liikus firmasse Instance. See on Geri firma.

Riigiprokuratuur teab sellest uuri­misest, sest Venemaa saadab Eestisse ametliku õigusabipalve. Orukask usub, et seetõttu oli riigiprokuratuurile teada eelkuritegu, „mis viitab tõsikindlalt, et Anton Geri juhitud rahapesukontor tegeles korrumpeerunud Venemaa riigiametnike ja õiguskaitseorganite töötajate poolt Venemaa riigieelarvest varastatud rahade pesemisega läbi Eesti finantssüsteemi“.

Räige väide ei leia aga Eesti kohtus tõendamist. 2013. aastal mõistab kohus Geri õigeks, sest prokuratuur ei suuda tõestada väidet miljonite kriminaalse päritolu kohta. Kuid tema maine saab sellise laksu, et finantsinspektsioon ei anna Geri firmale makseasutuse litsentsi.

Suvel 2017 esitab ka tuntud Ameerika investor Bill Browder siinsele riigiprokuratuurile avalduse niinimetatud Magnitski asja miljonite pesemise kohta. Browderi antud skeem väidab muuhulgas, et Venemaa Tööstuse Arengu Pangast (Bank Promõšelennogo Razvitia) kanti 400 miljonit rubla ehk 16,3 miljonit dollarit Instance’i arvele Nordea pangas. Sealt liikus raha edasi Instance’i teisele arvele Danskes.

Abiprokurör Robert Laid jätab juulis 2017 kriminaalmenetluse alustamata, sest „välisriigi äriühingu Eesti Vabariigis asuvat arveldusarvelt kasutati üksnes rahavoo siirdamiseks ning edastamiseks Eesti Vabariigist välja“.

Geri väitel ei mäleta ta kõnealuste miljonite liikumist, sest see juhtus ammu aega tagasi ja tema jaoks polnud tegemist eriti suure summaga. 2008. aastal ulatunud tema ettevõtete käive miljardi euroni aastas. See näitab äri mastaapi.

Tänavu jaanuari alguses esitas Browderi esitatud info põhjal Gerile küsimusi ka Saksa rahvusringhääling ARD. Ger teadis küll Venemaa Tööstuse Arengu Panka, kuid väidetavalt seal tegutsenud firma nimi oli talle täiesti võõras.

Orukase kirjade kõrval liikus mõned aastad tagasi Toompeal ringi memo „Venemaa taustaga rahapesijate sidemed Eesti eriteenistuses“. Orukask ütleb, et tema pole kirjatüki autor, kuid ei tee saladust, et selles on kasutatud tema kogutud teavet.

Memo kohaselt andis Ger salaja sotsidele raha. Vastutasuks aidanud Andres Anvelt rünnata Rahapesu Andmebürood. Mida Anvelt väidetavalt tegi, ei tule paberist välja. Ka jutt sotside mustast rahastamisest pole tõestatud.

Küll aga teatab Kanal 2 uuriv saade „Radar“ aastal 2014, kui peatoimetajaks on veel Marii Karell, mitte Kärt Anvelt, et mängufilmi „Punane elavhõbe“ filmimise ajal korraldatud peo käigus kadus autori ehk Andres Anvelti kodust suurem summa sularaha. See juhtus 2009. aasta suvel ehk samal perioodil, kui Anton Ger temalt abi palus.

„Esimesel korrusel oli mul üks summa raha. Hommikul ma ei leidnud seda,“ räägib Andres Anvelt kaamera ees. Ta kahtlustab nelja külalist, kuid ei pöördu politseisse, vaid kutsub endale appi ekskolleegid politseist. Ta pommitab kahtlusaluseid telefonikõnedega ja ei välista hiljem, et palus neil minna valedetektori alla.

Saatejuht ütleb, et filmiringkondades räägiti kuni poole miljoni krooni kadumisest. Anvelt ei kinnita, et raha oli nii palju. Ütleb vaid: „Meie pere jaoks oli see korralik summa. Aga suures mastaabis mitte midagi kolossaalset.“

Anvelt väidab, et tegemist polnud sotside rahaga, vaid eralaenuga. „Kuna see oli laenuraha, see oleks tähendanud minu jaoks väga suurt põntsu. [—] Ja siis ma leidsin selle üles. [—] See on nii totter koht. Triikrauakarbi sees on teine triikrauakarp, mille sees on teine triikrauakarp.“

Anvelt kinnitab nüüd, et Ger „ei ole mul mingi peretuttav. Ta on käinud siin paar korda istumas, me oleme õlut joonud ja rääkinud.“

Anvelt on kuulnud ka fotost, kus Ger kannab talle kuuluvat politseiniku jopet. „See on vananenud politseivorm, kriminaalpolitsei vorm, millega ma olen ka „Kättemaksukontoris“ mänginud. Ma arvan, et selles jopes on istunud erinevad inimesed, see on selline kodune atribuutika,“ ütleb eksminister.

Sama räägib Ger, kellel on see foto alles vanas Vertu mobiiltelefonis. Läbiotsimisel võttis politsei mobla ära. Sealt see foto levima hakkaski.

Ger ütleb, et ta ei mäleta, kes foto tegi. Küll aga näitab faili info, et see juhtus 27. juunil 2009 kell 21.58. Ta viibis Anvelti pool, nad tegid šašlõkki, õhtul läks jahedaks ja kuna Ger oli vaid särgiväel, ulataski perenaine jope. Muidugi võttis Ger selle vastu, sest iga päev ju „kindrali“ kuube selga panna ei saa.

Ger räägib, et tema suhted Anveltiga olid sõbralikud. Nad käisid teineteisel külas. Suhtlemine katkes, kui Anvelt sai ministriks. Nüüd vahetavad nad vaid korra aastas õnnitlusi.

Geri sõnul soovitas Anvelt tal kaposse pöörduda. Ta suhtles Eerik Heldnaga, aga too ei soovinud abi anda. Küll aga võtnud politsei Geri appi salaoperatsioonis, et paljastada üks välismaine kurjategija. Kuid tundlik info lekkis politseist välja ja kahtlusalune ei ilmunudki kokkulepitud ajal kohale.

3 kommentaari
  1. Lihtne 6 aastat ago
    Reply

    kokkuvõte: ühed juudid kõik.
    Kuid see oli juba Andrese lahkumisajal selge, et ta kartis ka muid paljastusi ning selle ennetamiseks puges põõsasse. Et nüüd kiire aeg ja paljudel muud muret kui üht lahkunud pedesotsi peedistada, ehk vajub kõik unustuse hõlma. Kapo ka salastab ega lase kedagi juurde (Jannukenegi kurtis, et ei tohi möliseda, kohe pannakse kasti).

  2. inimene 6 aastat ago
    Reply

    KAPO peab alustama uurimist. Miks siiani vaikus?

  3. Sissevaataja 6 aastat ago
    Reply

    See Anveldi toimik. Avastatud rahapesija ja kurjategija kodus?! No peab see sisaldama alles dirty staffi , nii et herr siseminister hakkas kohe palavikuliselt oma asju pakkima ja pehmest ametitoolist lahti ütlema . Läks nii kiireks et Peamistritki teavitas alles piltlikult öeldes jalg uksepakul. Ja takkapihta astus veel oma sotsiparteist välja. Ja kõik väidetava südame haiguse tõttu ?!. Anveldi toimik 75 aastaks saladuse katte alla? Peavoolu meedia on tabu teema juba mati alla lükanud. Nii nagu Danske rahapesu /mis siis et Eesti riik on nüüd maailma suurim rahapesija!/, VEB fondi , Metsavase juhtumi, Rootsist kaitsväele järjekordse portsu vanaraua ostu jne jne. Kõik teemad mis on nii või teisiti seotud meie naabri julgeolekuorganitega .Kurja juur on mõistagi VEB fondi salastamine, kes iganes sellele oma käe alla panid. Ekspress tõstis korraks Anveldi tulise teema lauale aga kauaks? ERR lehvitab jälle Savisaare kohta äraleierdatud stoorisid kurjusele kaitsekilbiks ja lolli rahva tähelepanu mujale juhtimiseks nagu möödunud 17 aasta jooksul . Kuritegevuse kinnimätsimine, riigireetmine ja valed. Ja keegi ei vastuta millegi eest. Masendav.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.