Jaak Aab, Keskerakonna esinumber Riigikogu valimistel Järva- ja Viljandimaal, endine sotsiaalminister
Eesti tervishoid on olnud ka nappidest ressurssidest hoolimata väga tubli. Põhimureks on arstiabi kättesaadavus nii esmatasandil kui ka eriarstiabis.
Eriarstiabi kättesaadavus on viimastel aastatel halvenenud, sest Haigekassa reservid on otsa saanud. Need reservid koguti aastail 2005–2007, kui Keskerakond oli valitsuses ja allkirjutanu oli sotsiaalminister. Vahepealsel ajal jäeti tervishoiu rahastamine kiratsema. Mullu otsustas Keskerakonna juhitud valitsus tervishoidu lisaraha anda, mis kindlasti parandab arstiabi kättesaadavust.
Kümne aastaga on ravijärjekorrad pikenenud peaaegu poole võrra ja lisaks on viimasel ajal poliitikute suu läbi kõlamas kahtlusi solidaarse tervishoiu säilimises. Keskerakond seisab kindlalt solidaarse tervishoiusüsteemi ja riikliku ravikindlustuse eest. Oleme resoluutselt vastu katsetele seda lammutada.
Hea arstiabi peab olema kättesaadav kõigile Eesti inimestele ega tohi sõltuda rahakoti paksusest. Keskerakonna valimisplatvormi põhilubaduseks tervishoiu valdkonnas on ravijärjekordade lühendamine vähemalt poole võrra. Eriarsti vastuvõtule peab patsient jõudma vähemalt nelja nädalaga ja plaanilisele operatsioonile nelja kuu jooksul.
Praeguse valitsuse otsus maksta riigi poolt välja makstavatelt pensionidelt 13% ravikindlustust annab tervishoiu valdkonnale koos muude eraldistega viie aasta jooksul 300 miljonit eurot lisaraha ja on ravijärjekordade lühendamisel esimene oluline samm. Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-st: Eestis 4,9% (2015. aasta), OECD keskmine 5,8% (2014) ja EL-i keskmine 7,8% (2015). Eraldatud lisaressursiga Eesti kulude osakaal paraneb. Tulevikus aga tuleb veelgi panustada – tervishoiusüsteemid on jätkusuutlikud vaid neis riikides, kus riik panustab üle 6% SKT-st.
E-tervishoius on teatud asjad jäänud kahjuks venima. Hetkel valitseb olukord, kus erinevate meditsiiniasutuste digitaalse registreerimise süsteemid pole üksteisega ühilduvad. Seoses sellega puudub ka üks keskne vahend, mille abil patsient saaks korraga näha kõigi Eestis praktiseerivate arstide vastuvõtuaegu ja järjekordi.
Ravijärjekorrad lühemaks
Sellise olukorra tulemuseks on ühest küljest pikad ravijärjekorrad, teisalt ka sagedased patsiendi mitteilmumised visiidile. Tervishoiuameti tehtud kontrollimiste käigus on ilmnenud, et osades raviasutustes ulatub “tühjade” registreerimiste osakaal 50%-ni. See on viinud näiteks Haigekassa hinnanguni, et enamikul erialadel ja enamuses raviasutustes on järjekordade põhjus mitterahaline, st. töökorralduslik.
Keskerakond seisab selle eest, et kiiremas korras rakendataks tööle üle-eestiline digiregistratuur, mis võimaldaks kiiremini ja mugavamalt leida eriarsti juurde saamise aja. Samuti kaotaks see süsteem järjekordadest dubleerimise – patsient on end registreerinud ühekorraga mitme eriarsti juurde. Tsentraliseeritud infovahetus raviasutuste vahel aitab oluliselt tõhusamalt kasutada nii arstide kui ka patsientide aega ning viib kokkuvõttes parema meditsiiniteenuse kvaliteedini patsiendi jaoks.
Hetkest, kui pilootprojekt on lõppenud ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ütleb, et digiregistratuur on kasutatav, on haiglatel aega kuus kuud, et omad süsteemid sellega kooskõlla viia. Kui pilootprojekt õnnestub, siis võiks tänavu suvel digiregistratuur olemas olla.
Lahendust vajav murekoht on ka perearsti kättesaadavus. Olukord, kus perearst võtab vastu vaid töönädalal ja päevasel ajal, tekitab lisakoormuse erakorralise meditsiini osakonnale, kus patsiendi ravimine on aga väga kallis. Perearst peab olema inimestele kättesaadav ka pärast tööpäeva lõppu ja nädalavahetustel. Perearstide tugevdamine aitaks vähendada erakorralise meditsiini osakonna koormust. Perearsti-nõuandetelefon 1220 peaks andma juba selle aasta teisest poolaastast ka isikustatud nõu – nõuandja näeb ka patsiendi kasutatavaid ravimeid ja haiguslugu. Lisaks arendatakse e-lahendust, mis annab infot kiirabi ja EMO kohta ka perearstidele. See aga võib jõustuda alles pärast isikuandmete kaitse seadust, et perearstid sellist infot saaksid.
Haigushüvitised esimesest päevast
Keskerakond soovib juurutada iga-aastast tervisekontrolli kõikidele Eesti inimestele. Haiguste ennetamine ja varajane ravi on paremate tulemustega ning soodsam kui tegelemine kaugelearenenud terviseprobleemiga või tüsistusega.
Erakonna valimisplatvorm näeb ette ka sõeluuringute mahu suurendamist raskete haiguste ennetamiseks ja hambaravihüvitise järk-järgulist suurendamist.
Haigushüvitist tuleb maksta alates esimesest haiguspäevast. Täna ei maksta 1.–3. haiguspäeva eest hüvitist. 4.–8. päevani (5 päeva) maksab hüvitist tööandja (70%) ning edasi haigekassa (70%). Haige lapse hooldamise hüvitis tuleb tõsta taas 100%-ni palgast. Reformierakonna „krokodillid“ kärpisid selle 80%-ni, nagu ka kaotasid esimeste haiguspäevade hüvitamise.
Meie prioriteediks on inimeste hea vaimne ja füüsiline tervis, mille saavutamisse tuleb panustada kõigis eluvaldkondades. Toetame inimesekeskset tervishoiukorraldust, mis vastab riigi majandusarengu tasemele, nüüdisaegse meditsiini nõuetele ning on orienteeritud patsientide vajadustele. Seisame solidaarse tervishoiumudeli säilimise ja arendamise eest.
Keskerakonna ettepanekud tervishoiusüsteemi parandamiseks toovad uue kvaliteedi Eesti meditsiinis ja parandavad oluliselt arstiabi kättesaadavust.