3. märtsil toimuvad Eesti Vabariigi Riigikogu valimised. Valimiskampaaniad on lõpusirgel, on alanud ka poliitilise välireklaami keeld ning Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga ja Õiguskantsleri kantseleiga manitsevad koole, poliitikuid ja avalikkust valvsusele – praegu on eriti oluline jälgida, et haridusasutused säilitaks poliitiliselt neutraalset keskkonda.
2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste eel koostasid Haridus- ja Teadusministeerium, Õiguskantsleri Kantselei ja Eesti Noorteühenduste Liit põhimõtteid, millele tugeneda kooli ja valimiste teema käsitlemisel. Koostöös partneritega uundasime seda dokumenti: peamised printsiibid jäävad kehtima ka selle aasta valimiste puhul. Kohalike omavalitsuste valimistel said esmakordselt 16- ja 17-aastased noored õiguse hääletada, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel võivad osaleda Eesti kodanikud alates 18. eluaastast. Seega üldharidus- ja kutsekoolidel on endiselt suur vastutus haridusasutustes poliitiliselt neutraalse keskkonna tagamisel.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul eelmiste valimiste kogemus näitab või eelmiste valimiste ajal oli näha, et poliitikud on väga erinevad ning ühiskonna jaoks on oluline jõuda ühise kokkuleppeni – kool on autonoomne ja neutraalne haridus- ja kasvatustööga tegelev asutus, kus ei ole kohta poliitiline agitatsiooni jaoks. “Kool aitab kasvatada vastutustundlikke ja aktiivseid kodanikke. Riigi toimimise põhimõtted, iga kodaniku vastutus ning võim mõjutada riigis toimuvat peavad olema igale noorele selged. Jälgida, et valimiskampaaniad ei mõjutaks koolielu, on haridusega seotud inimeste ühine vastutus – haridusministrist kooliõpilaseni. Kutsun üles suhtuma teemasse tõsiselt ning aktiivselt kaitsta meie koolide poliitilist neutraalsust,” ütles minister Reps.
Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Roger Tibar sõnas, et noored peavad oluliseks koolikeskkonda, mis tagaks õpilase jaoks neutraalse pinna enda arvamuse kujundamiseks. “Koolis on oluline tutvustada õpilasele erinevaid maailmavaateid ja sütitada diskussioone, mitte pakkuda võimalust valimiskampaaniaks,” ütles Tibar ning lisas, et sel aastal saab iga noor ka ise valimisvalvuriks olla. “Veebruaris avaneb veebileht poliitikudlubavad.ee, kus on võimalik tutvuda erinevate erakondade valimisplatvormide sisuga ning esitada teavet rikkumistest, mida agitatsioonikeelu ajal täheldatakse. Kutsume üles koolide ühiskonnaõpetuse õpetajaid ärgitama noori veelgi enam kaasa mõtlema ühiskondlikel teemadel, sest võimalus kaasa rääkida peab hakkama noorest east!”.
Põhimõtetega, kuidas tagada haridusasutuse neutraalsus Riigikogu ja Euroopa parlamendi valimiste eel saab tutvuda siin.
meil koolid siiski politiseeritud on? Muidu juhatajaks ei saa, kui ei astu võimutsevasse bandesse! Muidu su kooli remondiks ja varustamiseks raha ei eralda kui pole astunud meie bandesse! Selliseid juhtumeid tuleb meil ette kümneid kui mitte sadu. Kas Mailis seda ei tea? Loomulikult teab aga ta ei julge seda tunnistada.
Kool peaks täies koosseisus jääma politikaanide mängumaalt välja, ei tohiks ühtegi bandesse kuuluda ükski õpilane ega õps..
Mõnel erakonnal on ükskõik kus, millal või kuidas teha valimiskampaaniat. Väga imelik on kui seda tehakse kisades, halvustades teisi ja mitte midagi konkreetset lubades, Mulle meeldib Keskerakonna valimiskampaania ja nende lubadused teades et nad ka kõike täidavad. Reformierakonnal pole mõtet midagi lubadagi, nende valitsemise ajal vaesus aina kasvas ja ta püüab hääli halvustades teisi.Aga mida kasulikku ikka lubada kui lubadusi ei täideta.
ei usu, et Mailis ei käiks mööda koole ennast kiitmas, kui palju ta on head teinud. Eestikeelsetes koolides luulutab riigikeele kaitsest, venekeelsetes aga Jaana ülesandeid täites eestlaste kiirest lõimumisvajadusest vankadega.