„Loome kooli õpilaste jaoks. Kui täna oleme läbirääkimisi pidanud eelkõige linnajuhtide ja koolijuhtidega, siis nüüd võtame fookusesse õpilased. Peame lähtuma iga õpilase individuaalsetest võimetest ja vajadustest, mille väljaselgitamine on praegu ülesanne number üks. Kui õppuritega on räägitud, siis täpsustame tegevuskava,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.
„Kuna eesmärk on iga õpilase individuaalne arengutee, peame olema valmis selleks, et tagada igale õpilase tema arengut toetav lahendus, mis tähendab, et ei ole mõistlik jääda kinni loosungitesse, et kas kõik eesti keeles või mitte midagi. Kuigi loomulikult on kaugem ja peamine eesmärk ühtluskool ja suurepärane eesti keele oskus kõikidel õpilastel,“ lisas Laidmets.
„Tegu on väga olulise õppeasutusega Ida-Virumaal. Me ei saa tegutseda kiirustades ja laskma end emotsioonidega kaasa viia. Peame ära kuulama kõik asjaosalised, tuginema ekspertteadmistele – kaasame täiendavalt asjatundjaid ja eksperte, kes tunnevad suurepäraselt nii haridus- kui ka keeleküsimuste problemaatikat,“ ütles Laidmets.
Haridus- ja Teadusministeerium plaanib kiiresti kohtuda ka Kohtla-Järve venekeelse kogukonna esindajatega. Viimastel päevadel on ministeerium saanud märkimisväärse hulga signaale, et Kohtla-Järve venekeelne kogukond soovib personaalseid kokkusaamisi ministeeriumi esindajatega. Suhtume sellesse soovi kohase tähelepanuga ja peame õiglaseks sarnaselt eesti kogukonnaga arutada ja selgitada riigigümnaasiumi teemaderingi eraldiseisvalt ka vene elanikkonnaga.
aita mingid sõnad enam. See on Mailise kava ellu viia Jaana sundkorras eestlaste lõimimist venemeelsete ja -keelsetega. Muuseas, ma ise lõpetasin selle Järve keska ja siis kehtis seal eesti keel, kuigi ümberringi võimutses русский. Ja see oli ENSV-s Gretškina koolide venestamise ajal. Nüüd on kõik suured eesti riigikeele toetajad aga tegudes sunnivad peale okupandi riigikeelt.
Narvas eesti keel samuti hävitatakse, miks peaks siis Kohtla-Järve erandiks olema.
Mailis haridusest ja keeleõppimisest sittagi ei jaga, siis annan Mardile tasuta head nõu.
Suurtes koolides, kus õpivad erikeelsed lapsed eri rühmades, tuleks kasutada sellist võtet, et oskajamad muukeelsed lülitada vähehaaval mõnda eesti klassi. Vastupidist lõimimist teha ei tohi. Kuid sedagi ainult siis, kui muukas ise seda tahab või on nõus. Lastevanematel peaks olema õigus oma lapse eest kosta kuni 5. klassini, sealtmaalt peab juba igal lapsel niipalju oidu olema, et ise otsustada. Mäletan ise, kuidas üks Maardu vene poiss ise tahtis minna 2. klassi eestlastega, oskas piisavalt ka eesti keelt. Vanem (vist mamotška) oli algul vastu, kuid poiss ei jätnud jonni ja 3. klassist käis juba eesti klassis. Sõitis bussiga Tallinna ja pärast tagasi, tänaseks peaks ta olema juba lõpetanud.