Peep Põdder: Arstiabi peab olema kättesaadav ka metsakülas elavale vanurile

Dr. Peep Põdder

Rahvasuu räägib, et Jõgeva haigla kohalikku EMO-sse pöördujatel veab kõige rohkem siis, kui valves on haigla juhataja Peep Põdder isiklikult. Doktor Põdder näeb aga muresid mitte ainult üksikinimese tervise, vaid ühiskonna vaatevinklist. Talle teeb muret paljude inimeste kehv tervis, arstiabi halb kättesaadavus, tervishoiu tagasihoidlik rahastamine.

Peep Põdder leiab, et Eesti tervishoiu tippjuhtimine nõuab professionaalsust ja tuleks usaldada arstidele. Nende mõtetega kandideerib Peep Põdder Jõgeva- ja Tartumaal Riigikogusse Keskerakonna nimekirjas. Tarkust julgelt mõelda ja otsekoheselt öelda tal jätkub.

Kuivõrd tunnetate, et arstiabi ja tervishoid on kogu ühiskonna peegel?

Ühiskonna peegel on ennekõike inimeste tervis. See tõde on minus veelgi tugevamini juurdunud seoses töövõime hindamiste tegemisega Töötukassale (kahe ja poole aasta vältel üle 1300 juhtumi). Selle protsessi käigus nägin, kui haiged on inimesed ja eriti noored. Suureks probleemiks on tugi- ja liikumisaparaadi haigused, eriti seljahaigused. Näen ja kogen ka seda, et mitmed inimesed teevad, vaatamata haigusele, tööd ja sellist rasket tööd, mis nende tervist veelgi kahjustab.

Kõige selle taustal näen, et meie võimalused toetuda töötervishoiule, rehabilitatsioonile ja taastusravile on üldiselt väikesed. Rahvatervis on valdkond, mis vajab olulisi muutusi. Muret teeb asjaolu, et patsiendil tuleb arsti juurde minna kodukandist järjest kaugemale. Nii kujuneb olukord, kus arst pole mitte haige jaoks, vaid haige arsti jaoks.

Meie arstiabi ja tervishoid kipuvad koonduma kahte suurde linna, Tallinna ja Tartusse, ja ehk veel mõnda suuremasse linna. Mitmekülgsemaid ja erialaselt arendavaid  võimalusi ja töötasusid silmas pidades eelistavad noored arstid suuri linnu, aga arstiabi peaks olema kätte saadav ka kodupiirkonnas. Keskerakonnal on väga hea valimisloosung „Õiglane riik kõigile!“. Me peame aga mõtlema, kuidas õiglane riik kõigini jõuaks, ja selle eesmärgi nimel pingutama. Tohtriabi peab jõudma näiteks ka metsakülas elava vanurini, kelle kodu asub lähemast keskusest mitmekümne kilomeetri kaugusel.

Millised on teie arvates lahendused?

Selge on see, et tervishoid vajab lisaraha. See on välja öeldud ka Keskerakonna valimisprogrammis. Vaja on ühiskondlikku kokkulepet ravikindlustusmaksu tõstmiseks. Arenenud riikides kulutakse sel eesmärgil 12 või 13 protsenti, Ameerika Ühendriikides koguni 17 protsenti ühiskondlikust koguproduktist.

Rohkem raha tervishoiule tuleb leida, sest Eesti ei tohiks edukalt edasi jõudnud riikide tervishoiusüsteemidest maha jääda.

Pealegi areneb meditsiin iga kuuga. Tulevad uued ravimid ja aparaadid. Eesti rahvas kannatab, kui kõike seda meil kasutusele ei võeta või tehakse hilinemisega. Hindan südamest arstiabi ja tervise heaks tehtavaid annetusi ja heategevust, näiteks vähihaigete ja haruldasi haigusi põdevate inimeste abistamisel. Empaatiavõime ja missioonitunne on imelised, kuid ainuüksi sellele ei saa ühiskonda üles ehitada.

Küllap tuleb mõnedki järeldused teha inimeste keskmise eluea suurenemisega seonduvalt?

Jah, nii see on. Ühiskond peab järjest rohkem tegelema vananevate ja vanemate inimestega. Juba noore ja veetleva lauljatari Getter Jaani laulus on elutõde väljendav sõnum, et me kõik jääme vanaks. Samas peame arvestama, et mitmed vanemaealised soovivad olla aktiivsed nii tööturul kui ka eraelus ja jätkata harjumispärast tegevust. Sageli näeme autot juhtimas 80–90-aastaseid härrasid ja prouasid. Nende reaktsioon pole mõistagi selline kui nooremas või keskeas. Liikluskultuuris ja liikluskorralduses tuleks sellest omad järeldused teha. Vanurite tervist silmas pidades on tarvis siledaid ja sirgeid tänavaid, et inimesed kuhugi auku ei komistaks. Valgusfoorid peaksid aga andma helisignaali, jne. Tööturul on tarvis mõelda vanemaealiste töötamisele nende tervisele soodsates tingimustes, näiteks lühendatud tööajaga.

Millest peaks Keskerakond alustama, kui ta on Riigikogu valimised võitnud ja koalitsiooni läbirääkimisi juhtimas?

Esimene asi, millest uus valitsus peaks alustama, oleks sotsiaalse ja ühiskondliku kokkuleppe sõlmimine tervishoiu paremaks rahastamiseks. Senisest rohkem tuleks panustada tervishoiu tarkvarale, kuna senini on eelistatud riistvara. Raha on pandud betooni, mille tõestuseks uued haiglahooned ja -korpused. Tarvis on aga hoolitseda meditsiinitöötajate olemasolu ja järelkasvu eest. Praegu pole mõneski paigas pärast senise perearsti ametist lahkumist leitud temale mantlipärijat. Arstide keskmine vanus on märkimisväärselt kõrge.

Kui suur mure on arstide tööle asumine välisriikidesse?

Mure see muidugi on. Samas on loomulik ja tervitav, kui noor tohter soovib maailmas veidi ringi vaadata ja oma silmaringi avardada. Arstidele tuleb välismaal viibimine kasuks ka põhjusel, et nad teevad seal tavaliselt oma erialast tööd. On aga oodatud, et kui mõni aeg välismaal oldud ja aeg küps pere loomiseks tuleks noor arst Eestisse tagasi ja pühenduks sünnimaa meditsiini teenimisele.

Kuidas läheb Jõgeva haiglal?

Oleme väike haigla oma raskustega. Me teeme tööd, mida Haigekassa hinnakirjas eriti suurelt ei hinnata. Töö on meil tööjõuressursimahukas. Nii on ka palgafond suurem kui suurtes haiglates. Väikesesse kohta pole ka arsti kerge leida. Me oleme aga hakkama saanud.

Nii perearstidel kui ka eriarstidel tuleb väga palju täita erinevaid dokumente ja aruandeid. See võtab aja, mida võiks kasutada patsiendi huvides. Paraku on paljupropageeritud e-riik muutunud juba asjaks iseeneses, mitte inimese abistajaks.

Mis ajendas teid valimistel kandideerima?

Kandideerima ajendas mind Keskerakonna programm. Usun, et saan tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas kaasa aidata selle elluviimisele. Praegustes oludes lihtsalt hing valutab. Kui ma ka valituks ei osutu, saan koduerakonnale hääli kogudes kaasa aidata erakonna võidule, mis kindlustab tagala oma ideede elluviimiseks. Hääled lähevad ju ühisesse katlasse. Kui olen aga Riigikogus, siis ei kavatse ma ka arstitööd päriselt maha jätta. Usun, et leian rakendust näiteks valvearstina.

Teid on hakatud kutsuma ka „Savisaare arstiks“. Peaaegu kõik, kes teiega räägivad, küsivad Edgar Savisaare tervise järele. Ei pääse sellest minagi.

Ma ei saa, arstivandest lähtudes, kommenteerida haige seisundit. Edgar Savisaarel pole ju ükski haigus kadunud. Vahel kui temalt endalt tervise kohta küsitakse, vastab ta naljatades, et „vaatan siin, kuid jalg pole otsa kasvanud“. Sarnaselt tuhandete Eesti inimestega vajab Savisaar regulaarset arstiabi ning oma tervise „putitamist“. Usutavasti on Savisaarel nüüd vähem närvipinget ja stressi, mis kaasnes kohtuprotsessiga. Võimalik, et nüüd õnnestub tal ka rohkem oma tervist parandada. Tundub, et tahet on tal juurde tulnud. Kindlasti tuleb tal jätkata raviga. Küllap jätkub sel eesmärgil ka koostöö Jõgeva haiglaga.

Küsis Jaan Lukas

9 kommentaari
  1. Tuttav 6 aastat ago
    Reply

    loosung, mis enam ei tööta.
    Kuid ravikindlustusraha peab liikuma nii, et ta moodustab kindla osa eelarvest ehk üldse abirahadest. 2019.a oleks see 4,4 miljardit, osa läheb lastele, vanuritele ja santidele elatisrahaks, osa aga kiirabile. Muidu aga peaks arstiteenus olema kõikidele tasuline. Oled raha maha joonud, saad ka vähem maksta ja sured rutem. Lihtne.
    Kasutada tuleks ka nn rahvavõlga. Näiteks kui inimene pole 70 aastat haige olnud, ei tunne ühtki arsti ega ravimit, kuid äkki vajab ravi, siis hakkab kehtima ravirahana rahvavõlg, st ravi eest tasub ta võlana, mis tuleb tal edaspidi oma elatisrahast kustutada. Kuindlasti jääb osa selliseks, et haige ei suudagi võlga tasuda. See käib kutseliste haigete ja vanade esmahaigete kohta. See osa on aga aastati teada ning eraldi rahastust tuleb ka selle kate.

  2. Jah 6 aastat ago
    Reply

    Ansipi ja Rõivase valitsused kaotasid ära arstiabi saamise võimaluse kohapeal. See oli kuritegelik ja alatu samm. Ka uuringuid ei saanud teha kohapeal ja sageli jäi ravi hiljaks. Reformikaid ei huvita meie inimeste normaalse eluga toimetulek, vaesus aina kasvas kun olime jõudnud elatustaseme poolest viimaste hulka. Neid huvitab vaid võim ja oma rahakott. Kuna töötulemusi pole siis peab kuidagi hääli saama. nad seadsid sisse tagatoa, kus koostatakse valestsenaariume tublide inimeste kohta, et neid teelt võimule kõrvale lükata. Neid ei huvita inimeste tervis ja nad ise rikuvad veel oma laimuga teiste tervist. Ei tea küll miks nad kaotasid ära paljud haiglad ja teised arstiabi saamise kohad, kas oli vaja tanke osta või endale ei jätkunud.

    • Aga 6 aastat ago

      kes kaotab ravivõimalused kohapeal nüüd? Kes paneb haiglaid kinni? Kes on võimul? Keskbande! Kes on keelanud keskbandel taastada need rehvide kuriteod? Mitte keegi, hoopis keskbande jagab nende kava ja kustutab viimaseski maahaiglas tule.

    • to Aga 6 aastat ago

      mida sa räuskad siin, mitte üks erakond ei suuda 2 aastaga seda kõike taastada mida refid kokku keetsid. See kõik on tagajärg ja hakkas see pihta sellega, et rahvas rändas minema. Kas selles on ka KE süüdi või? Kui pole inimesi, siis ei saagi seal enam pidada ei haiglaid, koole ega ka kauplusi. Kõigepealt on vaja inimesed maale tagasi tuua ja küll siis tuleb ka kõik muu. See, millest sina räägid on refimaffia valitsemise tagajärg.

  3. Ete 6 aastat ago
    Reply

    Arstiabi peaks olema tasuta kuna meil on paju vaeseid inimesi tänu eelmiste valitsuste hoolimatusele. Mitte kordagi ei tõstetud pensione ega abirahasid.Tekisid suured järjekorrad eriarstide juurde. Kui ka lähed raha eest eriarsti juurde, no ta vestleb sinuga ja annab nõu kuidas leevendada haigust, aga siis kõik ärgnev on ju ka tasuline. Pealegi inimene tahab ravi rohkem kui leevendust. Eelmised valitsused tegid arstiabi kättesaadavuse paljudele kättesaamatuks. Keskerakondlik valitsus püüab parandada neid tohutuid vigu, mida on tehtud eelnevalt. Keskrakondlased hoolivad ka kõige vaesemast inimesest. Aga neid segatakse pidevalt laimukampaaniaga reformistide poolt. Reformierakonna liikmed, muidugi mitte kõik, sest ka seal on ausaid inimesi, saavadki hääli peamiselt laimates teisi, õhutades vihavaenu, püüdes inimeste meeli mõjutada kuidagi teisiti ilma töötulemusteta. Nüüd on tekkinud lootuskiir paremale elule tänu Keskerakonnale.

    • Tasuta 6 aastat ago

      saab arstiabi olla vaid kiirabis. Ja ka siis ainult sellele, kes pole joobes.
      Kui inimesel on juba muud haigused, siis need peavad olema tasulised. Kui inimene on haiglas, siis 90% tema sissetulekust peab minema haiglale tema ülalpidamiseks. 10% jääks haigele vaid maitsevahelduse saamiseks mõne lemmiktoidu või -joogi kujul. Kärakas ja uimastid on välja arvatud.
      On täiesti arusaamatu, kui pensionär on 2 kuud haiglas ja saab veel pinssi 100% lisaks. 90% sellest peaks maha minema, teda peetakse ju niigi haigekassa poolt ehk rahva rahakoti toel ülal.

    • to Tasuta 6 aastat ago

      no kust küll sellised elukauged inimesed tulevad nagu keegi “Tasuta” siin on. Kas arvad et kui pensionär on 2 kuud haiglas, siis ta vabastatakse automaatselt korteri arvetest ka? Ja haiglas olles tuleb nagunii tasuda päevatasu. Pole nad nii prii ülalpidamisel ühti. Ja kes seal haiglas ikka olla tahab. Pigem tahetakse sealt ikka koju tagasi.Poleks uskunud et ka vanade ja haigete pensionäride peale ollakse kade. Pikapeale hakkab üle viskama, et meil tuleb kallist kodumaad jagada selliste eneseimetlejatega, kes oma ninaotsast kaugemale nägema ei ulatu.Piinlik. Ja mida tähendab, et kui inimesel on juba muud haigused? Kas sa arvad tõesti, et sina sured ära täiesti tervena?

  4. Ete 6 aastat ago
    Reply

    Parandan vead, peab olema tekkisid, järgnev.

  5. Aivar 6 aastat ago
    Reply

    B
    Sina pasaparteivärdjas räuskad siin ise!Teie “rahvavalitsus” püüab ju seda, mida “eesrindlik nõukogude võim”(kelle järelyulija te olete) ei suutnud rohkem kui 50 aastaga. Eestlasi maha suruda nimelt. Tsernogorova kagebiidist isa sai ülima hoolitsuse kohe, põlisrahvas aga vajutate sügavamale mülkassa! Kõiges on süüdi refid, ameerika imoerialism ja Mart Laar. Ise olete sitt eestlase hinges

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.