Õiguskomisjon tegi ettepanekud rahapesu tõkestamiseks

Riigikogu õiguskomisjon saatis paari nädala eest valitsusjuhile kuus ettepanekut, kuidas parandada Eestis rahapesu tõkestamist. Ettepanekud tuginevad viimase poole aasta jooksul õiguskomisjonis toimunud ärakuulamistele, kus rahapesuprobleemi käsitleti Danske Banki juhtumi põhjal.

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, nagu selgub Riigikogu pressiteatest, et juba 2006. aastal loodi valitsuse juurde rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega tegelev komisjon, mida juhtis rahandusminister. „Danske Bankis toimuv paraku selle komisjoni fookusesse ei jõudnud; millest võib järeldada, et riiklikul tasandil ei teadvustatud probleemi õigeaegselt,” rääkis Karilaid.

“Poliitilise tasandini ei jõudnud Danske Banki juhtumi näitel teave rahapesukahtlusest õigel ajal. Komisjoni ettepanekute eesmärk on parandada sellise info liikumist ja täpsustada rahapesuküsimustega tegelevate asutuste vastutust,” lisas õiguskomisjoni aseesimees Uno Kaskpeit.

Õiguskomisjon teeb peaministrile ettepaneku analüüsida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega tegeleva valitsuskomisjoni tööd. Samuti soovitab õiguskomisjon tugevdada selle valitsuskomisjoni tegevuse poliitilist tasandit ja kohustada istungeid juhatama rahandusministri või tema puudumisel mõne teise valitsusliikme.

Muu hulgas soovitab õiguskomisjon luua ka kontrollimehhanismi Finantsinspektsiooni ja Rahapesu Andmebüroo tegevuse üle. Lisaks teeb komisjon ettepaneku välja töötada eelnõu, mis lubaks kõigi rahapesu-alaste kuritegude ennetamiseks ja avastamiseks kasutada jälitustegevust.

Õiguskomisjonis toimus alates juulikuu lõpust rahvusvahelise rahapesu tõkestamise küsimuses kümme ärakuulamist Eesti Panga, Riigiprokuratuuri, Finantsinspektsiooni, Keskkriminaalpolitsei juures tegutseva Rahapesu Andmebüroo jt asjassepuutuvate isikute osavõtul.

Aivar Jarne

Õiguskomisjoni kuus ettepanekut:

1. Analüüsida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 12 alusel moodustatud valitsuskomisjoni tasandil rahapesu tõkestamisega tegeleva riikliku organisatsiooni efektiivistamise võimalusi erinevate struktuuride võimekuste, omavahelise koostöö ja infovahetuse osas, sealhulgas kaaluda ka Eesti Panga rolli suurendamist.

2. Tugevdada valitsuskomisjoni tegevuse poliitilist tasandit. Seada rahandusministrile edasivolitamisõiguseta kohustus isiklikult juhatada valitsuskomisjoni istungeid. Rahandusministri puudumisel läheks see kohustus tema ülesandeid täitvale teisele valitsusliikmele.

3. Kaaluda Finantsinspektsiooni staatuse ja ülesannete ümberkorraldamise võimalusi riigiasutuste süsteemis. Tänane olukord, kus Finantsinspektsioon on Eesti Panga struktuuriüksus, nõukogu kaudu juhtimist teostatakse läbi Rahandusministeeriumi ja tegevuse rahastamine toimub tema enda kontrollitavate krediidiasutuste poolt, ei pruugi olla parim võimalik lahendus FI efektiivseks toimimiseks.

4. Luua Finantsinspektsiooni ja Rahapesu Andmebüroo tegevuse kontrollimise mehhanism analoogselt näiteks jälitus- ja julgeolekuasutuste kontrollimise mehhanismiga, arvestades FI ja RAB spetsiifikat.

6. Teha Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ülesandeks välja töötada eelnõu, mis näeb ette RahaPTS § 2 sätestatud kohustatud isikute puhul senisest suurema vastutuse rahapesu tõkestamise normide rikkumise korral.
7. Teha Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile ülesandeks välja töötada eelnõu, mis võimaldaks kõigi rahapesu-alaste kuritegude ennetamiseks ja avastamiseks kasutada jälitustegevust.