Keskerakonna juhatuse liige Raimond Kaljulaid kirjutab enda blogis, et seekordsed parlamendivalimised ei köida rahvast, ja toob ühena kümnest põhjusest välja asjaolu, et uued tulijad pole olnud suutelised kartellierakondade vastu ühisrinnet moodustama.
“Kui lühidalt kokku võtta, siis selleks on rohkem kui üks üks põhjus – paljud vanad vastandused ühiskonnas ei ole enam nii aktuaalsed, uusi tulijaid on palju ja ükski neist ei tundu eraldivõetuna piisavalt tugevana, et muudaks Eesti poliitilist maastikku väga olulisel määral, uus poliitikute põlvkond ei ole nii värvikas kui varasemad,” leiab Kaljulaid. “Suurt rolli mängib kindlasti ka sotsiaalmeedia – ühe-kahe suure vaidluse asemel toimub tuhandeid väikseid, väikestes gruppides. Mis võib-olla on isegi tulisemad, kui eelmistel või üle-eelmistel valimistel, aga ei moodusta ühtset narratiivi.”
Kaljulaiu sõnul on kindlasti see ka märk poliitikategemise muutumisest, mis tehnoloogia arenedes on samuti loomulik. Arvatavasti muutub poliitiline maastik veelgi ja ei saa välistada sedagi, et erakonnad ei tulevikus enam relevantsed ja asenduvad tõhusamate lahendustega nagu taksodispetšerid.
“Lühikeses perspektiivis on huvitav küsimus see, keda selline olukord soosib,” arutleb Kaljulaid. “Võib arvata, et neid, kes suudavad oma valijad emotsionaalselt kaasa haarata ning anda neile tugeva emotsionaalse põhjuse valimistel osalemiseks. Nagu UK Brexiti hääletus näitas, paljud referendumil mitte osalenud EL-i pooldanud inimesed kahetsesid seda järgmisel hommikul. Kuid siis oli juba hilja.”
Esimeseks põhjuseks toob Kaljulaid asjaolu, et vanad vastuolud ei tööta. Ta leiab, et neli aastat tagasi oli hoopis teine olukord, sest aasta enne valimisi algas Ukrainas sõda. “Eesti valimistel tinistas Reformierakond peaaegu kogu Eesti rahva uskuma, et järgmiseks paneb Venemaaga lääne ühtsuse proovile kas meil Eestis (#narvaisnext) või siis vähemalt Baltikumis,” kirjutab Kaljulaid. “Objektiivselt võttes ei ole julgeolekupilt paranenud, kuid Venemaa ei ole nendel valimistel enam suur teema ning ka kaitseministeeriumi uuringud näitavad, et ühiskond on rahunenud. Ka sisepoliitiline vene kaart ei tööta.”
Teise põhjusena toob Kaljulaid välja, et uusi tulijaid on liiga palju.
“Mitmetel valimistel on olnud väga terav vastuolu nii-öelda vanade erakondade ja uute vihaste tulijate vahel. Sel korral mitte,” leiab Kaljulaid. “Võimalik, et pilt oleks teine, kui Eesti 200, Elurikkuse erakonna, roheliste ja Vabaerakonna tipud oleksid moodustanud kartellierakondade vastu ühisrinde, aga selleks ei olnud visiooni või koostöövõimet. Praegu ei tundu ükski neist eriti tugevate tegijatena. Millest on kahju.”
Kolmandaks tahavad valijad revolutsiooni asemel evolutsiooni.
“Majandus kasvab, inimesed ootavad pigem rahu ja stabiilsust ja seda mõistavad eriti hästi kaks suuremat erakonda – Keskerakond ja Reformierakond,” selgitab Kaljulaid. “Mõlema erakonna programm on laiapõhjaline ja lubab enamikes valdkondades tasakaalukat edasiminekut, vältides vastuolulisi ideid ning uusi ja harjumatuid mõtteid. Väikestel erakondadel on suuri mõtteid – Isamaa tahab pensionisüsteemi lammutada, Eesti 200 raputada kooliharidust –, kuid need ei tekita erilist diskussiooni, sest tõenäosus, et neid ideid hakatakse järgmiste valimiste järel ellu viima, on üliväike. Ja nõudlust suurte muutuste järele ühiskonnas lihtsalt ei ole.”
Neljandaks leiab Kaljulaid, et puudu on karismaatilisi ja vastuolulisi isiksusi.
“Keskmine poliitik mõtleb täna, et kui tal on võimalus 2-3 keskmist palka teenida ning vahel rahvusringhäälingu stuudioid külastada, siis ongi juba hästi. Edevus rahuldatud ja laenumaksetega graafikus,” märgib Kaljulaid. “Põhiküsimus on selles, kuidas pikas perspektiivis mängus püsida ja see tähendab, et riskida ei ole vaja. Kõik teavad, et reformide eest saab valijatelt ainult karistada. Kui siht on poliitikas pikalt vastu pidada, siis on targem neid vältida. Üks kahest: praegu ei ole poliitikas fruktide ja vastuoluliste isiksuste aeg või siis ei ole praegusel ajal poliitikas frukte ja vastuolulisi isiksusi.”
Viiendaks toimuvad justkui kogu aeg mingid valimised ja see tüütab.
“Eesti valitakse midagi iga natukese aja tagant. Alles olid kohalikud valimised, vahetult enne seda valiti presidenti, kohe on riigikogu valimised ja siis omakorda mõne kuu pärast Euroopa Parlamendi valimised,” kirjutab Kaljulaid enda blogis.
Kuuendaks puuduvad suured skandaalid.
“Mille kõigega poliitikud varem vahele ei jäänud – korterite erastamised, rubla- ja relvatehingud, üksteise järele luuramine, riigifirmade sokutamine kahtlastele ärimeestele, altkäemaksu nõudmised, kahtlased suhted Moskvaga, kuluhüvitistesse pandud “kohtumised valijatega” eliitrestoranides ja nii edasi,” meenutab Kaljulaid. “Kuid kaitsepolitsei ja prokuratuur on teinud oma töö ja tänapäeva poliitik ei julge riigikogu kantseleist kustukummigi tasku panna. Poliitiline kultuur on selgelt muutunud. See on hea asi. Kuigi põnevust on ajakirjanikel muidugi vähem.”
Seitsmendaks on sotsiaalmeedia ajastu endaga toonud selle, et ühe suure vaidluse asemel on miljon väikest.
“Sotsiaalmeedia on muutnud maailma. Elu keeb väikestes gruppides, kus igal ajahetkel käib üle kogu Eestimaa lugematu arv väga kirglikke vaidlusi, mis aga ükski eraldivõetuna mingit suurt narratiivi ei moodusta,” märgib Kaljulaid. “Samas, mina ei välista, et see tuhandes kõlakojas toimetamine mõjutab 2019[. aasta] valimiste lõpptulemust rohkem kui erakondade telereklaamid või välimeediakampaaniad. Mulle kirjutas hiljuti üks valija, kes küsis, miks ei tohi Eesti lasteaedades enam jõule tähistada. Ta luges seda kusagilt ja jäi uskuma.”
Kaheksandaks ei tunne valijad, et neil on eriti palju võita või kaotada.
“Midagi sellist oli ka enne Brexiti hääletust UK-s. Väga paljud said alles referendumile järgnenud hommikul aru, mis juhtus. Aga siis oli juba liiga hilja,” toob Kaljulaid paralleeli. “Paremäärmuslike ja populistlike poliitiliste jõudude suurimaks töövõiduks on see, et “tavaline inimene” lööb poliitikale käega. Mõtlesin selle peale, kui istusin kliimadebatil Martin Helmega ühe laua taga. Publik kuulas tema monolooge natuke sellise näoga, et “Ah, see kõik on nii tüütu juba”. Kui mina oleks nendel valimistel valija, mitte kandidaat, siis ma ei tea, kas ma läheksin üldse valima. Aga ma tean, et kahetseks seda väga, kui selle tulemusel teeks EKRE võimsa tulemuse. Räuskavad EKRE-lased muudavad poliitika nõmedaks, mis ongi nende eesmärk. EKRE valija tuleb igal juhul välja ja veidi aja pärast oleme nagu täna ungarlased – elame samuti “osaliselt vabas” Euroopas.”
Üheksandaks ei toimi enam vana poliitika tegemise viis, ent uut veel ei ole.
“Võimalik, et vana erakondliku demokraatia mudel lihtsalt ei tööta enam. Kogu see flaierite jagamise ja valimisstuudios tähtsa näoga debateerimisega aeg on lihtsalt möödas, aga keegi ei tea veel, kuidas teha paremini,” selgitab Kaljulaid. “Mina kujutan ette, kuidas noorem põlvkond võtab ühel hetkel mõnel Telliskivi häkatronil kätte ja mõtleb välja, kuidas demokraatiat paremini teha. Nädala pärast minnakse sellega laivi. Kuue kuu pärast kaotab erakondlik demokraatia mõtte. Erakonnad kaovad poliitilisest protsessist nagu taksodispetšerid kaovad takso tellimise protsessist. Need on minu esimesed riigikogu valimised ja ma teen meeletul hulgal otsekampaaniat tänaval Kristiines, Haaberstis ja Põhja-Tallinnas, kuid ei saa peast välja ühte mälestust eelmisest kampaaniast. Sõitsin ühel vihmasel õhtul Rimi ees mööda Eesti Vabariigi välisministrist, kes jagas möödujatele flaiereid. Ma ei taha midagi öelda isiklikult välisministri kohta – hea välisminister on! Aga kas teile ei tundu, et midagi on meie digitaalses ühiskonnas valesti, kui välisminister jagab valimiskampaania käigus poe ees flaiereid. Ma üldse ei välista, et mingi “valimiste Tinder” või “poliitika Wolt” on olemas juba järgmisteks valimisteks nelja aasta pärast, mis ühendab kandidaadid otse valijaga.”
Kümnendaks ja viimaseks leiab Kaljulaid, et võib-olla ongi väljakujunenud olukord osa uuest normaalsusest.
“Ei saa välistada ka seda, et ligi 30 aastat demokraatiat ongi piisav aeg, et valimistega harjuda ning need ei peagi inimestes mingit erilist elevust või huvi tekitama,” kirjutab Kaljulaid. “Võimalik, et see on just hea asi, et need valimised ei tundu meile eksistentsiaalse võitlusena valguse ja pimeduse, hea ja kurja, hukatuse ja utoopia vahel. Samas, mulle tundub, et poliitikud on nagu lapsed – kui kodus on kahtlaselt vaikne, teevad nad kusagil pahandust.”
BNS
Kuulasin teid sm. Kaljulaid Vikerraadio saates “Valimisstuudio” ja vastik maik jäi suhu ja hinge. Eesiteks leidsite ,et teil on õigus teiste juttu pidevalt katkestada (näitab matslikust ja on üks ühele vene propasaadete stiil), teistest üle rääkida. Ja muidugi see Keskerakonna salajane missioon ;”Milleks venelastele riigikeel, kui riik räägib temaga vene keeles (riik see on siis Keskerakond, nagu Prantsuse kuningas juba), kui seadused tõlgitakse vene keelde, kui teenindus on vene keelne!” Kui “lärmaja” Reitelman tuletas teile meelde, et Eestis on siiski riigikeel VEEL eesti keel, (lisan omalt poolt—teie kui võimu esindaja leiate, et see ongi õige, mida meil üldse enam oodata) siis hakkasite õigustama mingi vene mutikese murega. Just Keskerakonna tegevus, võimu saamiseks ja võimul püsimiseks (kõige närusem põhjus Eestit hävitada) ongi tinginud vene keele järjest pealetükkivama vohamise. Ka pole teil mitte mingit õigust nimetada EKRE, t “Räuskavaks”–nemad ütlevad selle kõva häälega välja selle valu, mis inimesi ammu südant valutama paneb. Siin ei aita enam rääkimisest, siin riigis tulebki karjuda, sest vaikset häält kuulda ei võeta. Teil on peas silmakirjalik-poliitkorrektne mask, mille taha peidate oma alatused (kasvõi vihatud Toomi ja Kõlvarti upitamine ja Eesti kavakindel venestamine). Inimesed peavad lugu probleemide julgelt väljaütlejatest, mitte sovietlikust silmakirjalikkusest, mis iseloomustab ka sind. (Teie— pole sa ära teeninud, sest “Teie” on lugupidamise kõnetus.). Mineviku ohtlik unustamine ja naeruvääristamine iseloomustabki seda kampa, kes 9 mail Filtri teel haudadel tallavad ja bussijaama juures räuskavad ja kellele sina ja sinu võimunäljas erakond passid erandita kätte suruks. Reitelman ütles õiged sõnad kui sina laiama hakkasid, et teie olete võimul järgmised 4 aastat. ;”Kui keskerakond on võimul järgmised 4 aastat, siis kas peale seda ongi enam meie vaba riiki, millest nii väga unistasime ja mille eest käsikäes seisime!” Tallinna linna põhjal saaksimegi tervest riigist vene kloaagi, nagu meie pealinnast juba tehtud on. Olete ausalt öelda põlgusväärne kogu oma kambaga ja te võite ju EKRE, t maha tallata, nende inimeste arv tasapisi suureneb, kellele on tähtis Eesti kui eestlaste riik, kus #teised” saavad ka elada kui oma kombeid, keelt ja tavasid peale ei pressi.
…tee mulisemise asemel oma tööd. Mine KÕNNI oma linnaosade kõnniteedel. “Tasuta ühistranspordist” välja astudes riskid kukkumise ja traumadega. Eriti õudne on vanainimesel, kellel jalad niikuinii töntsimad. Aga emad -isad lapsevankritega, või suurte turukottidega……see ongi siis Keskerakondlik “Hoolimine”. Maa teede olukord on veelgi masendavam, raha puudusel hooldamata teed on muutunud surmalõksudeks, ATKO, vanad remontimata bussid liikuvateks kirstudeks. Aga sellest pole teil sooja ega külma. Teie “hoolite” ja tagate teiste arvel, ka teede arvel ja ühe perekonna tasku täitmise arvel oma valimisvõidu nimel “tasuta valimisvõidu”. Ehtsad sovietid olete, mitte aus eesti partei.
küll 10 põhjust välja venitada aga kõige olulisema unustas ikkagi ära. Selleks on suutmatus midagi uut pakkuda. Senipakutu on ju valdavalt kestva sopa iluravi, mis soppa ennast ära ei kaota. Kui ma ise oleks bande kokku klopsinud ja vastuvaieldamatut allumist nõudnud, siis oleks mu ettepanekud olnud järgmised:
1) Jupimaksud kaotada ja asemele ühtse määraga tarbimismaks.
2) Töötajatele praeguse 50% asemel kätte maksta 100% palgast.
3) Tunnistada senine põhiseadusevastane valimisseadus kehtetuks ja senised riigikogud ebaseaduslikeks ning alustada nullist.
4) Anda võim rahvale ehk elukorralduse põhialused lasta määrata rahval rahvahääletuste kaudu.
5) Rahva palgal olevad töötajad või isikud ei tohi olla kuulunud bandedesse viimased 5 aastat ehk rahvas ei pea ülal pidama teda vihkavaid bandiite.
See on vaid valik ning tingimusel, et rahvas neid üldse toetab. Tõin uue mõtte vaid näiteks.
…Mineviku unustamine—–venelased peavad oma minevikku meeles ainult valikuliselt. Kõigile lausa määritakse pähe oma “võitu”, kuid see, mis kaasnes selle “võiduga” —-paljudelt rahvastelt vabaduse võtmine, kohutavad kuritööd tsiviilisikute kallal, deporteeriti isegi jumala süütuid väikelapsi ja imikuid—kelledest paljud suridki teel “õnnemaale”. Tapeti inimesi ainult selle eest, et ta oli mingi rahvuse esindaja (pole see sakslane hullem ühti, venelane andis kõikidele oma laibavirnadega silmad ette) või olid truu oma riigile—olidki määratud hävitamisele. Ja siis lõugab see umbkeelne raudhammastega mass, kes tulid ja jäid siia väikerahva kukile, mingist “kultuuritoomisest” kui ise ei teinud vahet öösärgil ja kleidil, kui isegi nuga ei osatud söömisel kasutada, vaid järati jõllis silmadega ahnelt eesti sigade liha, nii et rasv kahelt poolt tilkumas. Ja sellistega on ühe mütsi all ka see hingelt inetu Kaljulaid.
Neid uusi erakondi poleks nagu vaja küll. Keskerakond on endiselt parim, lubadused on head ja tekib kindlustunne sest nad täidavad oma lubadusi. Mulle meeldivad ka sotside lubadused ja nende tagasihoidlik käitumine. Nad ei laamenda, ei laima teisi ega ei õhuta vihavaenu nagu teevad seda Reformierakonna poliitikud. EKRE-l on ka palju kisa, aga kuidagi peab silma paistma ja nähtaval olema. Arvan, et kui peavoolumeedia ei valetaks ega vassiks vaid kirjutaks ausalt töötulemustest siis oleks Keskerakonnal veel palju rohkem hääli. Aga peavoolumeedia teenendab reformierakondlasi ja aitab neil inimesi mõjutada ehkki ilma töötulemusteta. No mis töötulemusi sai olla kui vaesus aina kasvas. Jube mõelda kui nad jälle võimule saavad. Isamaalastest pole meie rahvale mingit kasu. Neil on vaid sõnakõlksud mis meie elu paremaks ei tee. Peale selle kui lahkus nende erakonnast E.N.Kross on nende poolt hääletajaid vähemaks jäänud ja nad ise on hakanud viisakamalt käituma ilma laimuta ja alatute süüdistusteta parimate inimeste suhtes, aga reformistid said hoogu juurde ja tekkis Reformi tagatuba, kus hakati koostama valestsenaariume arvata võib et nende alatute tegude peamees on Kross, kelle hingel on palju pattusid. E.Savisaare tervis rikuti ära ja veidi rahunenud lahkus Kross Riigikogust parematele jahimaadele ja andis oma koha Savisaare eksnaisele, kes aitas oma eksmeest laimata. Ilma mõnede Reformierakonna poliitikuteta oleks ehk Reformierakond isegi vastuvõetav kui kõrval oleks selline tubli erakond nagu Keskrakond.
mitte keegi mitte midagi ei kirjuta, on mis tahes erinäolistena paistvate tegelaste näo kaotamine, kui nad satuvad petiste hulka. Keskbande oli verine rehvide vastane, iga eelnõu materdati maha, kui selle pakkus välja rehvibande. Ise võimule pääsedes hakkas aga kohe neidsamu mahatehtud ettepanekuid ja kavu ellu viima. Mida kõike on lubanud ka isamaareeturid ja pedesotsid, ajuvabadest rääkimata. Isegi kui võimule ei pääsetud, lahustuti nagu märkamaltult valitseva sopa seas. Nüüd on järjekord konservantide ja ehk veel mõne uuema käes. Praegu nad eristuvad ja peavad ennast eriliseks just ise, kuid kui nad löövad liitu rehvi- või keskbandega, siis jääb nende omast näost järele vaevalt kümnendik. Kraaksuda nad võivad aga liiduleping kohustab neid mitte vastu olema. Sest mujalt tuleb ka neile vastu tulla.
Kogu sellise lahustumise põhjus on isikute endi loomus, sest neid kannustab võimule rumal ahnus. Kuuleme ju sageli, kuidas üks või teine sahkerdaja ütleb otse välja, et see või too on läbirääkimise küsimus. Seega ollakse ette valmis oma põhimõtteid välja vahetama risti vastupidiste vastu, et vaid ise pildil püsida.
Teiseks põhjuseks on bandede sisereeglid, et kõik peavad bande omaniku või peremehe mis tahes rahvavaenulikku otsust toetama. Seda nõuab juba iga bande rahvavaenulik olemus, sest tegemist on eos kurjategijatega.
Kui palju rahulikum oleks meie elu, kui poliitikud saaksid hääli töötulemuste eest ja mitte rahva mõjutamise eest valede ja laimuga. Paneb imestama, et nii palju on kergeusklikke inimesi. enne valimisi hakkavad meie mõned poliitikud eriti vassima. Reformierakond sai kõige rohkem eetriaega Muidugi on neil vaja mõjutada inimesi vale ja laimuga, sest töötulemusi pole. Kolmeraudne ilmus välja nendele abiks, samuti ronis välja Randpere oma vastiku jutuga, muidu temast tolku pole. E.N.Kross on suurte oskustega laimaja ja parimate inimeste tervise rikkuja. Samuti võiksid teise elukutse omale vaadata Michal, Ligi, Ansip ja Rõivas. Kaks viimast viisid meie elatustaseme viimaste hulka. Neid on veel, kes peale halva midagi ei tee, nende jaoks on tähtis vaid võim ja oma rahakott.
Üks uuemaid süüdistusi, et teelt kõrvaldada inimesi, et võimule saada, on korruptsioonisüüdistused. Aga kunagi ei jää süüdi tõelised korruptsioonimeistrid reformierakonnast. Läbi aegade on reformistid inimeste meeli mürgitanud Venemaa-vastase laimuga, kuigi väga hästi teavad, et praegune Venemaa pole meile midagi halba teinud ega kavatse ka teha. Aga see läheb kergeusklikele ja vihast moondunud nägudega inimestele peale ja hääli tuleb. Ega armu ei saa ka meil elavad vene keelt kõnelevad inimesed, kuigi paljud on siin sündinud ja peavad Eestit oma kodumaaks. Vene koolides õpetatakse eesti keelt ja ka paljud teised õppeained on eesti keeles. Muuseas Venemaal suhtutakse kõigisse rahvustesse hästi. Stalinismi kuriteod olid koletud ja kannatada said ka venelased. Meil Eestis olid ikka põhiliselt eestlased ise, kes kaebasid ja koostasid nimekirju, keda Siberisse viia, keda kulakuks teha. Muuseas Stalin oli grusiinlane ja hiljem oli Gruusias väiksema kaliibriga mees kuritegude poolest kui Stalin Shakashvili, kes pärast oli tagaotsitav ja põgenes Ukrainasse. Praegust vene rahvast ei saa küll milleski süüdistada. Meie omad elavad rahulikult ja armastavad Eestimaad. See vene-vastane olek on kasulik poliitikutele, kes midagi asjalikku teha ei taha aga võimule tahavad.
…on otseselt süüdi, et ligi 30 aastat vaba riiki ja ikka on probleem umbkeelsetega. Normaalne, tsiviliseeritud inimene õpib kõigepealt selle riigi keele, kuhu elama tulnud. See on austus riigi vastu ja lugupidamisavaldus põlisrahvale. Kui venelane läheb Soome, või Saksamaale õpib ta ära selle riigi riigikeele, sest tal on see VAJALIK, ta ei SAA teisiti seal hakkama. Riik oleks pidanud kohe, algusest peale ilma mingi erandita kehtestama kõikjal rangelt riigikeele kasutamise ja siis oleksite näinud kui kiiresti on ka õpivõimetu venelane võimeline keelt omandama. Inimesed olid valmis, üldine õhkkond oli positiivne (va. INTERINDE ässitajad) ,aga siis ujus pinnale Savisaar, kes oli eestlaste lugupidamist hakanud kaotama ja siis algaski see tants ümber venelaste. Neile meeldimiseks lubati taevas ja maa kokku, toodi “püünele” üdini vaenulik Toom, Vene Saatkonna “sõber” Kõlvart, vene koolide järk-järgulise kaotamise asemel, hakati neid tugevdama ja vastandama Eesti Riigile (näiteks Garanža, kes praegugi “tegija”). Keskerakond võttis venelastelt ära VAJADUSE õppida riigikeelt. (See jutt ei päde, et pole kellegagi rääkida, kas inglise keeles on keelekeskonda, see saadakse ometi selgeks). Ja nüüd noor inimene Kaljulaid ja peaminister veel õigustavad—võimu nimel — jätkuvat venestamist, jätkuvat vene keele kasutusala laiendamist, nende umbkeelsete vene keeles “teavitamist” seega vastandumist RIIGILE. Kuidas saaks seaduslikult lõpetada ühe kuritegeliku erakonna riiki kahjustav eksistents. Seda oleks kiiremas korras vaja teha.