Tiit Terik, Riigikogu liige, Keskerakond
Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel on väga suur osa riigikaitsel, mis peab pakkuma elanikkonnale kindlust ja turvatunnet. Kuigi Eesti on täna paremini kaitstud kui iial varem, peab meie eesmärgiks olema liikuda püsivalt julgeoleku suurendamise suunas, mis aitaks omariiklust kindlustada ka tulevaste põlvede jaoks.
Eesti valitsused on julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel olnud järjepidevad ning võrreldes iseseisvuse taastanud riigi algusaastatega on tänane pilt sootuks teine. Toonastes oludes eriti vajalik entusiasm pole kuskile kadunud, küll on aga lisandunud professionaalsust, mida omakorda toetavad ajateenijad ja meie reservarmee. Nemad on Eesti riigikaitse nurgakivideks, ning olen seisukohal, et noormeeste jaoks kohustuslik ajateenistus peab kindlasti jätkuma. Samuti peab jätkuma naiste võimalus vabatahtlikena ajateenistuses osaleda.
Seda seisukohta toetab uuringutele tuginedes ka valdav osa elanikkonnast. Sel nädalal arutame Riigikogus ka puuetega inimeste võimalusi oma oskuste rakendamiseks riigikaitses. Samal ajal tekitab muret teenistuskõlbmatuteks tunnistatud potentsiaalsete ajateenijate hulk. Kaitseressursside Ameti 2016. aasta aruandest kaitseväekohustuse täitmise kohta selgub, et kehtivatele tervisenõuetele vastas vaid 32 protsenti kutsealustest. Meie oma inimestel on riigikaitses mängida oluline ja asendamatu roll. Üha rohkem peaksime mõtlema sellele, kuidas me kõik oleksime paremini kaasatud oma riigi kaitsmisse.
Eesti eesmärk on tagada riigi julgeolek nii täna kui ka tulevikus kõigi võimalike vahenditega ning nii välis- kui ka sisejulgeolekut suurendada. Meie julgeoleku üks tugisammastest on kuulumine NATO-sse ja Euroopa Liitu. Tänu sellele oleme saanud luua vajaliku taristu. NATO partnerite kohalolekut meie riigis võib igaüks oma silmaga näha kasvõi 24. veebruari paraadil. Eesti on sel 15 aastal, mil oleme kuulunud NATO-sse, olnud solidaarne liitlane, osaledes välismissioonidel ja kinni pidades kokkuleppest panustada riigikaitsele vähemalt 2% oma SKT-st. 2019. aastal on kaitse-eelarveks ühtekokku planeeritud 585 miljonit eurot, mis moodustab prognoositud eelarvest isegi 2,16 protsenti. Sellega oleme eeskujuks paljudele teistele liikmesriikidele ning see on kahtlemata tunnustamist vääriv. Oleme näidanud, et meie peale võib kindel olla.
Esiletõste: Inimeste kaitsetahe on kõrge ning 60 protsenti on valmis sõjalise kallaletungi korral ise kaitsetegevuses osalema.
Aasta alguses avalikustatud uuringu kohaselt on Eesti inimeste hinnangul riik kaitstud ja riigikaitse hästi korraldatud. Inimeste kaitsetahe on kõrge ning 60 protsenti on valmis sõjalise kallaletungi korral ise kaitsetegevuses osalema. Samuti toetab 72 protsenti elanikkonnast NATO vägede kohalolekut, mida peetakse Eesti jaoks üheks olulisemaks julgeolekutagatiseks. NATO trumbiks on selle liidu heidutusvõime, ning küllap annab Eesti elanikele kindlust seegi põhimõte, et ühe liikmesriigi ähvardamine või ründamine toob ründajale kaasa vastulöögi ülejäänud liitlaste poolt.
Kui valimiste eel on erakonnad valdavalt üksmeelel, et tänane kaheprotsendine panus riigikaitsesse on miinimum, millest allapoole langeda ei tohi, siis mõned parteid näevad oma valimisprogrammides ette kaitsekulutuste märkimisväärset tõstmist. Ühe puhul küündib see koguni 2,6 protsendini. Leian, et selline samm on aga ennatlik ega lähtu meie tegelikest võimalustest – täna peaks selline kaitsekulutuste tõus tulema teiste valdkondade arvelt, mis samuti finantseerimist vajavad. Küsimus on selles, kas lisanduva poole protsendiga saavutame järsu hüppe uuele tasemele. Kahtlen. Nii peaksime näiteks õpetajate palgatõusu või pensionide tõstmise kaugemasse tulevikku lükkama, kuid needki – hea haridus ja turvalisus vanaduspõlves – on meie siseriikliku julgeoleku tagajad. Teistest valdkondadest raha võtmine ei tõsta oluliselt meie kaitsevõimet. Ehk isegi vähendaks? Pigem tuleks kulutusi riigikaitsesse tõsta järk-järgult, läbimõeldult, vastavalt võimalustele. Samm-sammult edasi arendada riigikaitselist võimekust, olles samal ajal nõudlikud ka teiste liitlaste panuse osas, mis NATO liikmete vahel kokku on lepitud.
Neid põhimõtteid toetab ka Keskerakonna valimisprogramm. Meie hinnangul tuleb Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat arendada tihedas koostöös NATO ja Euroopa Liiduga. Kuid oluline on ka Eesti pinnal toimuv, ning seetõttu jätkame iseseisva kaitsevõime loomist ja arendamist. Tagame sõjalise riigikaitse rahastamise vähemalt 2 protsendiga SKP-st, millele lisanduvad kaitseinvesteeringute programmid ning liitlaste vastuvõtmise kulud.