Raimond Kaljulaid, Keskerakonna juhatuse liige, Põhja-Tallinna linnaosa vanem
Suur osa Eesti eakaid elab allpool suhtelise vaesuse piiri. Pensione on vaja tõsta. Aga kuidas ja kui palju? Erinevatel erakondadel on siin erinevad lahendused.
Keskerakond lubab tõsta keskmist vanaduspensioni erakorraliselt 100 euro võrra. Kui see õnnestub, siis aastaks 2023 on keskmine vanaduspension 700 eurot. Pensionide maksustamise osas lubab Keskerakond hoida keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabana ning rakendada pensionäridele täiendava 250-eurose tulumaksuvabastuse, tõstes seeläbi vanaduspensionäride maksuvaba tulu 750 euroni kuus. Keskerakonna plaani tugevuseks on selle selgus ja teostatavus; nõrkuseks see, et tuleb nõusse saada võimalikud koalitsioonipartnerid. See sõltub suuresti sellest, kui tugevalt positsioonilt läheb Keskerakond läbirääkimisi pidama.
Reformierakond lubab tõsta majanduskasvu toel vanaduspensione nelja aasta jooksul 200 euro võrra. Mis puudutab pensionide maksustamist, siis Reformierakond lubab, et keskmine pension on tulevikus tulumaksuvaba. See kõlab esmapilgul paremini kui Keskerakonna 100-eurone pensionitõus, kuid see on pigem Reformierakonna poliitiline kavalus. Reformierakonna pensioniplaani tugevuseks on selle selgus, kuid nõrkuseks teostatavus. Ainult majanduskasvu toel ei ole pensionide 200-eurone tõus lihtsalt võimalik ning ilma erakorralise pensionitõusuta pensionid niipalju ei tõuse.
Keskmõte: Eesti madalad pensionid on parempoolsete erakondade, eriti Reformierakonna süü.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubab samuti tõsta keskmise pensioni 700 euroni kuus. Mis puudutab maksustamist, siis sotsid lubavad, et pension ei kuulu maksustavate tulude hulka alampalga ulatuses. Kuid nii suur pensionitõus on võimalik ainult siis, kui viia ellu erakorraline pensionitõus. Samas Jevgeni Ossinovski ei toeta Keskerakonna erakorralise pensionitõusu ideed. Mis puudutab miinimumpalga osas tehtavat maksuvabastust, siis see sõltub omakorda alampalga suurusest. Sel aastal on alampalk 540 eurot kuus.
Isamaa lubab “tõsta pensione koos majanduskasvuga” ning siduda pension “senisest tugevamalt” laste arvuga. Mina ei pea pensioni lastega sidumist õiglaseks. Sest on inimesi, kes ei saa lapsi tervislikel põhjustel; miks me neid karistame madalama pensioniga? Ma ei usu ka seda, et keegi otsustaks juba kahekümnendates eluaastates lapsi saada, lootes, et see tähendab tulevikus suuremat pensioni.
EKRE lubab, et järgmise nelja aasta jooksul tõuseb keskmine pension kahekordseks, st ligikaudu 800 euroni. Samuti on EKRE programmis lubadus vabastada pensionid tulumaksust. Arusaadavalt on need mõlemad ülimalt kulukad lubadused ega ole Eestile tegelikult jõukohased. Kuid populistlikud erakonnad annavadki lubadusi, mida nad ei suuda pidada.
Eesti 200 programmis ei leidnud ma konkreetset vastust küsimusele, mida kavatsetakse teha pensioniga. Küll aga lubab Eesti 200 vanaduspensionieas inimestel tulu kuni tuhande euroni vabastada tulu- ja sotsiaalmaksust. Mulle tundub see ebaõiglane, sest mis kasu on alla vaesuse piiri või selle piiri peal elavale eakale sellest, et kõrgel tema pea kohal, 1000 euro juures, asub piir, milleni nende sissetulekuid ei maksustata? Seda on tore teada, aga ravimeid selle eest ei osta ning kodusooja eest sellega samuti maksta ei saa.
Tuleb nii välja, et peaaegu kõik erakonnad lubavad pensionitõusu ning pensionide maksuvabastusi, aga kaugeltki mitte kõigi puhul ei ole selge, kuidas nende suurte arvudeni jõutakse. Paremerakonnad on eriti küünilised. Eesti madalad pensionid on parempoolsete erakondade, eriti Reformierakonna süü. Ei maksa lasta endale puru silma ajada – paremerakonnad nagu Eesti 200, Reformierakond, Isamaa ja EKRE tahavad edasi ajada samasugust parempoolset ja ebaõiglast poliitikat ning jätkuvalt teha maksusoodustuste näol kingitusi kõige jõukamatele.