Riigikogu võttis vastu lipuõiguse ja laevaregistrite kobareelnõu

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise kobareelnõu, mille eesmärgiks on suurendada Eesti lipu all sõitvat laevastikku ning kasvatada ka kaldal asuvat laevandussektorit.

Eesti meremeestel tekib eelnõu järgi võimalus asuda tööle Eesti lipu alla lisandunud või Eesti reederite laevadel ja saada erirežiimiga Eesti pensionikindlustus. Ravikindlustuse saavad Eesti meremehed, kui neil on haigekassaga sõlmitud vabatahtlik leping.

Seaduse poolt hääletas kolmandal lugemisel 77 riigikogu saadikut, vastu ei olnud ükski saadik ning erapooletuid oli üks.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on antud pakett hädavajalik, et tõsta Eesti laevanduse konkurentsivõimet. “Eesti kui mereriigi maine sai mõned aastad tagasi, 2014. aastal, kõva hoobi, kui meie registrist lahkus viimane Eesti lippu kandnud suur kaubalaev. Nüüd peame kaubalaevastiku taastama ja tooma meremehed tagasi Eesti lipu alla,” rääkis minister.

Eelnõuga kehtestatakse kindlatele tingimustele vastaval laeval töötavatele meremeestele 0 protsendi suurune tulumaksumäär. Erirežiimiga tagatakse meremeestele ka Eesti pension, arvestusega 750 eurolt. Ühtlasi luuakse kõikidele Eesti meremeestele võimalus saada ravikindlustus haigekassaga vabatahtliku lepingu sõlmimise kaudu.

Eestis on ligi 10 000 tegevmeremeest, kellest ligikaudu pooled seilavad välisriigi lipu all. Vähenev bürokraatia ja lihtsustunud nõuded aitavad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hinnangul tuua laevad taas Eesti registrisse.

Veeteede ameti hinnangul võib lipuõiguse seadus läbi töökohtade loomise laevanduse kaldasektorisse panustada Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kümne aasta perspektiivis 2 protsenti.

Samas muudab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) hinnangul praegu eelnõus välja pakutud lahendus Eesti puhtakujuliseks mugavuslipumaaks ning vähendab Eesti meremeeste konkurentsivõimet võrreldes kolmandate riikide residentidega.

Eelnõu jõustub riigiabi andmist lubava Euroopa Komisjoni positiivsele otsusele järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui Euroopa Komisjon teeb otsuse aga pärast 1. oktoobrit, jõustub seadus ülejärgmise aasta 1. jaanuaril.

BNS