Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et toetab teadlaste püüdlusi saada lisaraha ning kinnitas, et kogu teadusleppe sihiks seatud 1% SKP-st jõuab kas teadusasutuste või ettevõtete kaudu teadlasteni.
„Toetan kahel käel teaduse lisarahastuse püüdlusi,“ sõnas Reps. „Praegu käib arutelu, kuhu ja kuidas teaduse lisaraha suunata nii, et see tooks Eesti ühiskonnale ja majandusele kõige enam kasu. Arutelu tulemusena sündivad ettepanekud on sisendiks riigi järgmise eelarvestrateegia protsessile. Mõistagi tuleb arvestada ka uue koalitsiooni otsuseid ning koostatava uue teadus- ja arendustegevuse strateegia valikutega.“
Minister lisas, et senistes aruteludes ei ole tegeletud raha jagamisega teadlaste ja ettevõtete vahel. „Kogu lisarahastus jõuab teadussüsteemi – kas teadusasutustesse või ettevõtetesse ning seeläbi teadlasteni. Mõistan, et teadlaste ootused on kõrgel ja loodan väga, et lisarahastus siiski tuleb ning seda vaatamata praegu võetud teravamatele toonidele.“
TAN täpsustas teaduse lisaraha jagamise proportsioone ja leppis kokku teaduskulude arvutamise paremas metoodikas
Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) leppis kokku teaduskulutuste arvutamise paremas metoodikas ning tegi ettepaneku lähtuda lisaraha jagamisel täpsustatud proportsioonidest.
Tänasel nõukogu koosolekul otsustati, et teadus- ja arendustegevuse rahastamise eesmärgi – 1 protsent SKP-st – arvestamisel tuleb teadusleppe osapooltel (erakonnad, ülikoolid, teadlased, tööandjad jt) lähtuda haridus- ja teadusministeeriumi ning rahandusministeeriumi välja pakutud täpsustatud metoodikast.
Selle järgi võetakse teaduskulude hulgast välja osa kõrghariduskuludest, kuid samas vaadatakse teaduskulutustena jätkuvalt näiteks panust teadusraamatukogudesse või Teaduste Akadeemiasse. Täpsustatud metoodika järgi on käesoleval aastal teaduse rahastamise osakaal SKP-st 0,71 protsenti. Ühe protsendi eesmärgini jõudmiseks aastaks 2022 on vaja alates järgmisest aastast igal aastal lisaraha hinnanguliselt 47 miljonit eurot.
TAN-i ettepanek on lähtuda teaduse lisaraha jaotamisel proportsioonidest, kus 40% moodustavad teadussüsteemi ja teaduse arengut soodustavad meetmed, 40% ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) kasvu ja teaduskoostööd toetavad meetmed, mille eesmärk on kasvatada erasektori omapoolseid investeeringuid. 20% moodustaksid valdkondlike poliitikate teaduspõhist kujundamist ning valdkonna eesmärkide elluviimist toetavad meetmed. Sama ettepaneku tegi kirjalikult TAN-ile tänaselt koosolekult puudunud Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Sealjuures täpsustas nõukogu varem avalikkuses küsimusi tekitanud ettevõtluse ja teaduse koostöömeetmete olemust – tegemist on ettevõtete TAI kasvu ja teaduskoostööd toetavate meetmetega, mille eesmärk on kasvatada erasektori teadus- ning arendusinvesteeringuid.
Peaminister Jüri Ratase sõnul tuleb teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamisel lähtuda süsteemi kui terviku toimimisest. „Lisaraha jagamisel tuleb pidada silmas nii väljakutseid akadeemilises teaduses kui ka ühiskonnas ja majanduses laiemalt ning kindlasti jõuab lisaraha teadlasteni,“ sõnas Ratas.
„Meie teadlased teevad väga head tööd – rahvusvaheliste mõõdikute järgi oleme väga kõrge teadustasemega riik. Samas on vaja tõsta Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse taset. Lisaks peame suunama vahendeid valdkondlike probleemide lahendamiseks – need on mured ja väljakutsed, millega seisab silmitsi kogu Eesti ühiskond, olgu selleks näiteks elanikkonna vananemine ja sellest tulenevalt personaalmeditsiini arendamine,“ märkis Ratas.
Peaminister rõhutas, et kõik otsused peavad olema tehtud läbipaistvalt ja dialoogis nii teadus- kui ka ettevõtlusvaldkonna partneriga. „Ministeeriumid peavad järgmiseks TAN-i koosolekuks esitama täpsemad ettepanekud nii meetmete eesmärkide, sisu kui ka rahastamise kohta. Seda peavad nad ette valmistama koostöös partneritega ning järgides kaasamise head tava.“
Eraldi olid koosolekul teemaks Eesti eelistused maailma suurima teadusrahastuse programmi, Euroopa Horisondi uues eelarveperioodis. Temaatiliste eelistuste kokku leppimine on oluline, et suunata oma ressurssi meile kõige olulisemate kokkulepete saavutamiseks. Temaatilised eelistused peavad olema tähtsad riigi strateegilise arengu aspektist ning samuti pakkuma meie teadlastele võimalust anda oma panus Euroopa ühistesse pingutustesse üleilmsete probleemide lahendamisel ja tööstuse konkurentsivõime tõstmisel. Täpsemat infot saab haridus- ja teadusministeeriumist.
Taust:
Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) nõustab valitsust teadus- ja arendustegevuse strateegia küsimustes. Selle esimees on peaminister Jüri Ratas. Nõukogusse kuuluvad ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, rahandusminister Toomas Tõniste ning valitsuse nimetatud liikmetena Jaak Aaviksoo, Toomas Asser, Toomas Luman, Gunnar Okk, Mart Saarma, Oliver Väärtnõu, Tarmo Soomere ja Toomas Tamsar.
Lisainfo: TANi otsused päevakorrapunktis, mis käsitles riigi eelarvestrateegiat 2020-2023 ning TAI rahastamist:
1. Teadusleppe osapooltel lähtuda teadus- ja arendustegevuse rahastamise 1% eesmärgi arvestamisel HTM-i ja RAM-i välja pakutud metoodikast.
2. TANi ettepanek on lisandunud raha jaotamisel lähtuda järgmistest indikatiivsetest proportsioonidest:
a. 40% teadussüsteemi ja teaduse arengut toetavad meetmed;
b. 40% ettevõtete TAI kasvu ja teaduskoostööd toetavaid meetmed eesmärgiga kasvatada erasektori omapoolseid TA investeeringuid;
c. 20% valdkondlike poliitikate teaduspõhist kujundamist ja valdkonna eesmärkide elluviimist toetavad TAI meetmed.
3. HTM-il ja MKM-il esitada koostöös RAM-i ja teiste ministeeriumide järgmisele TAN-i koosolekule täpsemad riigi eelarvestrateegia 2020-2023 ettepanekud koos meetmete eesmärkide, sisu ja rahastamise mahuga.
4. Ettepanekute väljatöötamisel järgida kaasamise head tava.
naljakas: minister TOETAB aga raha EI ERALDA! Milleks siis minister üldse on, kui ta oma valdkonnas midagi ei tee, vaid avaldab ainult arvamust ja toetust? Või minister ongi see, kes mitte midagi ei otsusta, sest kui ta otsustaks, võiks ta kahju teha?