„Virumaa Teatajas“ ilmus küsitlus, millele vastasid Riigikogusse pürgiva 8 partei kohalikud esinumbrid. Mind huvitas kõige rohkem, mida nad arvavad maksudest ja haridusest. Kaheksast kuus kindlalt olid astmelise tulumaksu vastu.
Seega nemad soovivad, et vaesus Eestimaal kestaks igavesti. Nende loosung on, et tublimat, targemat ja töökamat osa ühiskonnast ei tohigi maksudega „karistada“. Seda taaka kandku need, kes teenivad vähem, kes on saamatumad ja vähem ettevõtlikud ning kes teevad selliseid töid, mida „rikkad ja ilusad“ pole nõus tegema.
Vaesus – see on elatusvahendite puudujääk, ja kehvemate käest elatusvahendite äravõtmine maksude näol ongi sisuliselt karistamine. Seega siis: tänapäevased Põrgupõhja-Jürkad hoolitsegu Kaval-Antsude heaolu eest ja ärgu mõelgugi ihaldada niisugust elatustaset, mis olgu kättesaadav hoitud-hellitatud ühiskonnakihile!
Mediaanpalk on Eestis praegu tuhande euro ringis. See tähendab, et astmeline tulumaks suurendaks maksukoormust suhteliselt väikesel osal palgasaajatest. Aga selle jao hääl on kümneid kordi kõvem kui hiiglasuurel Põrgupõhja-Jürkade armeel!
Rikkad ja ilusad arvavad, et
vaestele aitab sellest küll, kui nende maksuvaba miinimum on 500 eurot kuus. Vaesed kandku sõnakuulelikult oma maksukaristust ja ärgu kippugu rikkaid karistama, sest rikkad jäävad rikasteks igas riigis ning nende jaoks polegi Eesti iseseisvus oluline. Aktsiiside suhtes on siiski arusaamisele jõutud, et kütuse- ja elektriaktsiis tekitavad riigile kahju, takistades ettevõtlust. Alkoholiaktsiis peab aga kaduma, sest odav viin peab olema Eestis rahvale sama kättesaadav nagu leib ning joobnud rahvast on ju palju kergem petta kui kainet …
Mis puutub raha väljavoolamisse Eestist Lätti, siis siin kehtivat turumajanduse kuldreegel: raha tuleb teenida seal, kus töö eest rohkem makstakse (näiteks Soomes), kulutada aga seal, kus kõik kaubad odavamad (Lätis). See ongi vaba turumajandus! Pealegi viib rikkam rahvas oma rahad soojadesse lõunamaadesse ja aitab ülal pidada sealset elanikkonda.
Vaesuse põlistamine Eestimaal
ongi andnud tagajärgi, mida enam eitada ei saa. Kuna vaesunud rahvas ei suuda piisaval määral taastoota tööjõudu, tuleb ettevõtluse säilitamiseks leppida massilise sisserändega. Ettevõtluse ärakeelamine aga oleks oma riigi hävitamine, nii et valikuvõimalus puudub. Otsekui „tellimise peale“ on Ukraina praegused juhid asunud oma riiki lammutama ning sealt tuleb odavat tööjõudu nii Eestisse kui ka tervesse Euroopasse.
Ajakirjandusele ja poliitikutele meeldib arutleda, et tulevikus on Eestis imevähe tööjõudu ja hiiglapalju vanureid. Niisugune võhiklikkus on lausa imetlusväärne! Kuidas saab eksisteerida riik, kus pole piisavalt tööjõudu – maksumaksjaid, kes riiki üleval peavad? Turumajandus niisugust „muinasjutulist“ olukorda lihtsalt ei võimalda. Reaalsuseks kujuneks, et tööd teevad ja riiki peavad üleval sisserändajad…
Praegused Riigikogusse pürgijad veel püüavad eesti keelt muukeelsetele jõuga peale suruda, aga nad on lootusetult hiljaks jäänud. Kõrgharidus vist muutub Eestis paratamatult ingliskeelseks (või ka venekeelseks), sest põlisrahva seast enam niipalju tudengeid ei tule, et eestikeelsete kõrgkoolide säilitamine end õigustaks…
Küsitlustele vastanute enamik (6) jättis endast mulje, et õiglast riiki nad ei taha ning maksude toime majandusele ja rahva elatustasemele on nende jaoks ikka päris arusaamatu.
Eevi Geidik, pensionär Rakverest
Lugejale mõtlemiseks: Kui kaheksast kuus vastajat jätsid endast halva mulje, siis kes on need kaks õigemeelset, kelle poolt valimistel hääletada?