Riigikogu liige Anneli Ott (Keskerakond) räägib selles intervjuus Jüri Ratase valitsuse saavutatud eesmärkidest, Kagu-Eesti muredest ja rõõmudest ning valimiskampaaniast.
Riigikogu 13. koosseis lõpetab sel nädalal töö. Mis on olnud sinu arvates tänase valitsuse töövõit?
Kui 2016. aasta novembris alustas peaministrierakonnana Keskerakond, oli enne seda meil olnud viis valitsust, mida juhtisid Reformierakonna peaministrid. Seetõttu ootas muutusi suur osa Eesti ühiskonnast. Novembris valitsusse pääsemine tähendas seda, et 2017. aasta riigieelarve oli sisuliselt juba valmis, vastutuskoormat lisasid 2017. aasta 1. juulil Maltalt üle võetud Euroopa Liidu eesistujamaa kohustused. Samuti on kaheaastase valitsemisaja sisse mahtunud Eesti Vabariigi juubelipidustused.
Vaatamata sellele erakordselt töömahukale perioodile oleme suutnud ellu viia mitu Keskerakonna kauaaegset eesmärki. Näiteks madalat ja keskmist palka teenivate inimeste sissetulekute tõusu ning tasuta ühistranspordi rakendamise maakonnaliinidel. Senisest enam panustatakse ka regionaalarengusse.
Põllumeestele ja seeläbi maapiirkondade arengule andis tuge juurde Jüri Ratase valitsuse poolt taastatud riiklikud üleminekutoetused põllumeestele ning nende toetuste väljamaksmine, mida Reformierakonna juhtpositsioonil oleku ajal põllumehed aastaid ei saanud. Olulist tuge on toonud ka regionaalprogrammid Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti toetuseks.
Mille eest oled ise tänulik, et said nendel aastatel Riigikogus olla?
Põhiteemad, millega Riigikogus olen tegelnud, on olnud eelkõige seotud regionaalpoliitikaga, kohalike omavalitsustega ning maaelu küsimustega laiemalt. Eestis ei tohi olla ääremaid, mistõttu on mul hea meel, et Ida-Virumaa programmi ellukutsumise järel mõisteti valitsuses ka Kagu-Eestis eraldi toetusprogrammi rakendamise vajalikkust.
Lisaks olen Omavalitsuskogu esimehena seisnud selle eest, et kohalikele omavalitsustele taastataks majanduskriisi-aegsete kärbete eelne tulumaksust ja tasandusfondist saadavate vahendite tase. Valitsus on selles osas ka otsused teinud ning tulubaasi muudatused jõustuvad aastatel 2018–2020. Järk-järgult suurendatakse kohalike omavalitsuste tulubaasi ja uuendatakse tasandusfondi jaotuspõhimõtteid. Kokku on riigieelarve-strateegias perioodil 2018–2021 selleks ette nähtud 185 miljonit eurot.
Mulle teeb heameelt iga otsus, millega suudame kohalike omavalitsuste võimekust kasvatada. Samuti on oluline, et kohapealne otsustusõigus riigi poolt ette nähtud eelarve suhtes oleks suurem. Koostöö riigi ja omavalitsuste vahel peab olema tihe ning üksteisttoetav.
Kagu-Eesti programmist rääkides: sina oled olnud selle üks eestvedajatest. Milliseid eesmärke see regionaalprogramm toetab?
Tänaseks oleme saanud Kagu-Eesti programmi sisuliselt koostatud ja määrus on ministri poolt allkirjastatud. Sel kevadel tulevad riiklikud toetused piirkonna ettevõtluse edendamiseks ja noorte eluasemete korrastamiseks. 3,2 miljonit on kogu programmi esialgne maht, mis jaguneb kolme erineva toetusmeetme vahel.
TSENTRI tubli meeskonnaga ja Jüri Ratase valitsuse kõigi Keskerakonna ministritega alustasime arutelusid programmi vajalikkuse ja sisu üle juba 2017. aasta alguses. Kohalike omavalitsuste ning arendusorganisatsioonidega koostöös on leitud kõige enam toetust vajavad tegevused. Eelistatud tegevussuundade valikul on maakonna arengustrateegiate arvestatud peamisi majandusarengu eesmärke ning kohalike omavalitsuste huvi toetada noorte spetsialistide eluasemega seotud tegevusi. Toetust saavad Kagu-Eestis tegutsevad ja alustavad ettevõtjad. Oma eluaseme remondiks või soetamiseks saavad toetust kuni 40-aastased spetsialistid. Programm toetab ka piirkonna turunduse ja mainekujunduse alaseid tegevusi.
Millised on Kagu-Eesti piirkonna peamised probleemkohad, mis lähiaastatel lahendamist vajavad?
Peamised teemad on piirkonna konkurentsivõime tõstmine nii ettevõtluskeskkonnana kui ka elukeskkonnana. Samuti meie inimeste üldine heaolu ja sissetulekute kasv ning teenuste kättesaadavuse tagamine. Kagu-Eesti arenguvõimalusi tagavad turismi ja puhkemajanduse ning metsa-, puidu- ja mööblitööstuse areng. Kagu-Eestis ei saa vaadata mööda ka põllumajandused. Peame leidma võimalused ettevõtete toetamiseks, sest n-ö kuldsest ringist kolmetunnise sõidu kaugusel tegutsemisel on oluliselt kõrgemad riskid. Samuti on vaja leida võimalused nende noorte toetamiseks, kes soovivad elada maapiirkonnas. Teenuste kättesaadavuse tagamiseks on oluline ka regiooni teede olukorra parandamine, mis vajab lähiaastatel kindlasti väga tõsist tegelemist ning riigil tuleb selleks leida rahalised vahendid. Arstiabi kättesaadavus on samuti järgneval valitsemisperioodil lahendamist vajav küsimus.
Millisena näed Kagu-Eesti tulevikku?
Kagu-Eesti potentsiaal olla alternatiiviks linnalistele piirkondadele on minu arvates väga suur. Ühe võimalusena näen, et peaksime jätkuvalt toetama ja arendama Võru-, Valga- ja Põlvamaal asuvaid spordikeskusi, sest tervist toetava keskkonna vajalikkus suureneb pidevalt.
Uue põlvkonna lairibavõrkudesse investeeritakse 9 miljonit eurot, loodame, et seeläbi tugevnevad ka Kagu-Eesti arenguvõimalused. Aastail 2018–2020 investeeritakse põllumajandusse ja maaellu 482 miljonit eurot. Põllumajanduse üleminekutoetus tõuseb maksimaalse määrani – 2019. aastal kokku 16,9 miljonit eurot.
Kagu-Eesti programmi toetused on esialgu 3,2 miljonit. Kohalikele omavalitsustele läheb 185 miljonit.
Seega võimalused laienevad ning tuleb teha tööd selle nimel, et ka Kagu-Eesti neist võidaks.
Valimiskampaania on täies hoos, milline on olnud Kagu-Eesti inimeste tagasiside tänase valitsuse tööle?
Kampaania jooksul olen kohtunud paljude inimestega kõigis kolmes maakonnas ja kokkuvõttev pilt on suhteliselt ühene – valitsuse tööga ollakse rahul.
Kahtlemata on Keskerakond suutnud kasvatada oma toetust eestlaste hulgas ning toetus peaministrile on kõrge. Inimeste peamine mure on pensionide kasv – et kas see ikka kindlasti tuleb?
Kohalike teede olukord ja sotsiaalne turvalisus on järgmise valitsemisperioodi olulised teemad, millele tuleb leida lahendus. Kuigi ajakirjanduses on väga palju juttu tulumaksureformist, pole need küsimused rahvakohtumistel domineerivad. Põhjus on eelkõige selles, et Kagu-Eesti inimeste jaoks on reformi tulemusena sissetulek kasvanud ja jutt keerulisest tulumaksusüsteemis tundub olevat pigem opositsiooni ebaõnnestunud rünnak. Väga palju on juttu olnud ka tasuta ühistranspordist, mille jätkumist loodetakse.
Millise teemaga peab Riigikogu järgmine koosseis kindlasti edasi minema?
Aktsiisipoliitika on kindlasti üks teemasid, mille osas tuleb teha korrektiive. Keskerakond on seadnud eesmärgiks maksurahu alkoholiaktsiisi osas ja diislikütuse aktsiiside langetamise.
Valeinfot diisliaktsiisi tõstmise kohta on meedias palju, sest Keskerakonna poolt juhitud valitsus pole kunagi diislikütuse aktsiisi tõstnud, vaid on varasemalt kavandatud tõusud hoopis ära jätnud. Oluline on kindlasti inimeste heaolu kasv ja solidaarsuse suurendamine.
Jätkata tuleb haldusreformi tulemusena moodustatud omavalitsustes tekkinud küsimuste lahendamisega ning riigireformi elluviimisega. Riigipalgaliste töökohtade väljaviimine pealinnast pole küll seni Kagu-Eesti osas hästi õnnestunud, kuid eesmärk peaks olema selle jätkamine. Häid ja tublisid inimesi on üle kogu Eesti ning meie IT-alane kompetents ja valdkonda planeeritud investeeringud peaksid seda eesmärki igati toetama.
Küsis Mathi Kivi
mula võimekuse kasvatamisest, koostöö tihendamisest, ettevõtluse edendamisest ja muust on tühi pläma. Kus on Annelilt kindel töökava, millal keegi midagi teeb ja kuidas vastutab? Seda pole ega tule, sest siis peab ka midagi tegema, udu ajada võib aga lõpmatult, eriti enne järjekordset valimist.
Mul on kahju Kesknädalale minevast paberist, mis lausa karjub taoliste sotsialistlike tühjade hüüdlausete all. Need kased oleks võinud küll kasvada.