Haridus- ja teadusminister Mailis Reps esitab täna valitsuskabinetile aruteluks Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomise kaks alternatiivlahendust.
Pärast kohtumisi Kohtla-Järve gümnaasiumide õpilaste, töötajate, lapsevanemate ja kogukondade esindajatega ning põhjalikku arutelu haridusspetsialistidega otsustas minister Mailis Reps esitada täna valitsuskabinetile kaks alternatiivlahendust Kohtla-Järve riigigümnaasiumi rajamiseks. Mõlema variandi puhul alustab Kohtla-Järve riigigümnaasium tööd tänavu 1. septembril.
Esimese lahenduse kohaselt on riigigümnaasium eestikeelne, kus avamisele järgneb üleminekuperiood, mil säilib võimalus haridust omandada ka osaliselt eestikeelses õppes. Viimane on mõeldud õppuritele, kes kõikides ainetes eestikeelseks õppeks kohe valmis ei ole. Neile õpilastele tagatakse lisatugi selleks, et koos kvaliteetse hariduse omandamisega paraneks oluliselt ka nende õpilaste eesti keele oskus.
Teise lahenduse puhul luuakse tänase Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi gümnaasiumiastme baasil riigigümnaasiumi filiaal, kus toimub õpe ainult eesti keeles. Selle lahenduse kohaselt saavad õpilased ise otsustada, millises õppekohas nad õppima asuvad.
Minister Mailis Repsi sõnul tingis kahe alternatiivi väljapakkumise asjaolu, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekeelega seonduv on tekitanud kohalikus kogukonnas pingeid. „Pärast põhjalikke arutelusid leidsime, et kogukonna esindajate murede leevendamiseks ja kooli rajamisega edasiminekuks on otstarbekas välja pakkuda kaks lahendusteed,“ lisas ta.
Ministri sõnul plaanib riik Ida-Virumaa hariduse arendamiseks ja heade õpetajate töölekutsumiseks hakata maksma maakonnas töötavatele õpetajatele palgalisa 30%, milleks on arvutuste kohaselt tarvis kuni 12,8 miljonit eurot lisaraha aastas. Lisaks suuremale palgale ja lähtetoetusele aitab õpetajaid motiveerida soodne elamispind ja paindlikud transpordivõimalused, keeleõppe toetamine, näiteks keeleõppeks kuluva aja arvestamine tööaja hulka.
Loodavas riigigümnaasiumis on nüüdisaegne õppekeskkond ja mitmekesised õppimisvõimalused. Riigigümnaasiumisse on kavandatud psühholoogia, digitehnoloogia, inseneeria ja keele ning kultuuri õppemoodulid.
Kohtla-Järve koolide gümnaasiumiastmes õpib praegu 75 eesti emakeelega õpilast ja 308 vene emakeelega õpilast.
Mailis leidis väga lihtsa lahendi enne valimist: teeme venekeelse keska ja sellele eestikeelse filiaali ehk osakonna. Ja kui eestlasi väheks jääb, siis saab selle osakonna kinni panna ja ongi riigikeska valmis.
Mina leian, et praegu ei peaks üldse andma võimalust reformimeelsetel end intervjueerida. Nad ju keeravad kõik enda kasuks ja teistpidi. Nad tahtsid, et venelased pööraksid keskerakonnale selja. Miks on vaja seda enne valimisi otsustada. Reformikad ei jäta ühtegi võimalust kasutamata, et saada alatult võimule. Kuigi keskerakondlased käituvad viisakalt ja saavad hääli tubli töö eest ei tähenda see seda et võib lasta end laimata.
Vene õppekeelega koolides võiksid vaid mõned õppeained olla eestikeelsed, näiteks eesti kirjandus ja kultuurilugu. Eesti keele tunde on palju ja eesti keelt õpetatakse gruppides. Need lapsed kes on olnud eestikeelses lasteaias õpivad kiiresti ja ilma vaevata eesti keele selgeks. Aga füüsikat, keemiat ja matemaatikat peaksid lapsed saama õppida emakeeles. See, et seda tahetakse keelata on alatu ja reformikate väljamõeldis selleks et vihast venelaste vastu moondunud nägudega inimesed neid valiksid ja ei mõtleks selle peale et Ansipi ja Rõivase valitsused viisid paljud inimesed vaesusesse.
võiks olla mitmekeelsed klassid. Klassidesse jaotataks õpilased nende keeleoskuse järgi. Saab mutukas eesti keele poosavalt selgeks, võib ta eesti klassi üle minna. Selline eraldi õppimine eristaks eesti keelt õppida sppvivad mutukad kutselistest tibladest. Nood võivad pärast sõita kuhu iganes, kuid siit ära, saaksime tibladest lahti.
Head trollid , ele ;s…kott. Kas Te vahel saate rahulikult ka magada, teie skisofreeniline “refi” teema on juba ammu naljakas. Oma tiblade armastuses ja kõigi inimlikkuse vihkamises vahetage vähemasti plaati. Teie “vakrad” oma teemades on väga rumalad – samas teiesuguseid lolle ju leidub.
nüüd kokku lugeda Mailise ministrikorrad (3 või 4, ei mäletagi enam täpselt) ja praeguse seisu, siis on ta ainult kahju teinud. Partsu jussile ja Palo urvele ta veel järele ei saa, kuid Mailise alal pole ka selgeid mõõte. Kuid tema vaimne kepp või olla isegu suurema kahjutegevusega, kui Jussi ja Urksu kuriteod.
aga miks peab see K-J vana keskkkool olema riigigümnaasiumi filiaal, las jääb nagu on. ja üleüldse on algusest peale see riigigümnaasiumite jama üks suur lollus, teinud siis parem juba kõik koolid riigikoolideks. vaatame, kuidas lätlastel läheb, seal venelaste % suurem, aga tegid järsu liigutuse. vaeseks tegi mart laar meid ühe liigutusega, venelaste kooliga väriseme veerand sajandit. see on tühi lootus, et meid selle poolest rohkem armastatakse, on ju nii, et toida hunti palju tahad, ikka vaatab metsa poole.
saa sellest keeleõppimatusest aru. Nõukogude sõjaväes ei küsinud keegi, kas kirgiis või eestlane oskab vene keelt, ikka löödi ta suure roodina teise otsa. 2 aastaga sai keel selgeks ka nii, et polnud ühtki õpsi. Kas meil on täna siis niivõrd kõva peaga vankad, pulbašd ja ahhollid, et isegi algkoolis eestikeelset õpet saades ei suuda nüüd keelt õppida. Pange nemad samuti olukorra ette, ruttu saavad selgeks.